Küsimus | Miks ei tehtud ettevalmistusi kodus vaktsineerimiseks enne, kui vaktsiin juba laos ootas? (2)

Arvamustoimetus

Nüüd, mil ühedoosiline Jannseni vaktsiin koputab ka Eesti uksele, jääb vaktsineerimist korraldajate tegevusest mulje, nagu oleks üllatusena tulnud, et meil on tuhandeid inimesi, kes vajaksid kodus vaktsineerimist. Haigekassa väljaütlemistest muudmoodi aru saada on võimatu, kui lugeda nende tsitaate hetkest, mil vaktsiin oli Eestis juba kohal: „Plaan on alustada Tartust ja Tallinnast, kus vajadust juba kaardistatakse“, „Kas ja keda me siia teenuseosutajana kaasame, on hetkel kaardistamisel“, „Esialgsete andmete kohaselt on selliseid inimesi Eestis kokku üle 15 000, aga nende piirkonniti jaotumise kaardistamine koduõendusteenuse osutajate ja kohalike omavalitsuste abil alles käib“.

Samasugune peataolek valitses ka õpetajate vaktsineerimise algul, kui tuli hakata koostama nimekirju vaktsineeritavatest. Samas see enam toona ei üllatanudki, sest ka perearstid pidid e-riigis koostama käsitsi nimekirju vaktsineeritutest.

Kui aga palehigis alles „kaardistatakse“ nii kodus süstimist vajajaid kui ka teenuseosutajaid, siis miks neid asju ei saanud varem teha, et vaktsiini saabudes saanuks kohe vaktsineerima asuda, mitte aga tegelema „kaardistamisega", kui vaktsiin juba laos seisab?

Eva Lehtla, sotsiaalministeeriumi pressiesindaja: Senini on võimalik olnud vaktsineerimine perearstikeskustes ja osad väga kodused inimesed on seda võimalust ka kasutanud. Praegune kaardistus tehakse juba konkreetse vaktsineerimise läbiviimise jaoks konkreetselt Jansseni vaktsiiniga – kes soovivad vaktsineerimist ja on veel vaktsineerimata, kes veel kõhkleb ja vajab aega.

Seejuures on oluline ka konkreetne vaktsiin ning selle säilitus- ja transporditingimused. Kuna kodus vaktsineerimine on väga ressursimahukas, siis ühedoosilise vaktsiiniga on seda veidi lihtsam teha. Seetõttu võeti juba Jannseni vaktsiini müügiloa saamisel plaani pakkuda selle vaktsiiniga vaktsineerimist nendele inimestele, keda on kindlasti vaja vaktsineerida kodus. Siis alustati ka ettevalmistustega, näiteks töötati välja juhised vaktsineerijatele kodus vaktsineerimiseks. See, et vaktsiin on pakendatud 5-doosilistesse viaalidesse selgus alles siis, kui vaktsiinid Eestisse jõudsid. Varasem info oli et tegemist on 10-doosiliste viaalidega. Kuna avatud viaal tuleb ära kasutada kuue tunni jooksul, siis see paljuski määrab ka, kuidas seda vaktsiini on võimalik kasutada ja transportida.

Enne iga vaktsiini kasutuselevõttu korraldatakse ka vaktsiinispetsiifiline koolitus vaktsineerijatele. Tervishoiuteenuse osutajaid, kes oleks valmis kodus vaktsineerimist teostama on erinevaid – need on nii iseseisva õendusabiteenuse pakkujad kui ka suuremate perearstikeskuste juures tegutsevad koduõendusteenuse pakkujad. Praegu on haigekassa tegemas konkreetseid kokkuleppeid nende teenuseosutajatega, kes oleksid valmis alustama esimeses järgus kodudes vaktsineerimist Tallinnas ja Tartus.