VAKTSIINIKINDLUSTUS TULEB: väljamakstav summa ulatub 100 000 euroni (133)

„Eestis kasutatavate ravimite kvaliteet ja ohutus on väga kõrgel tasemel. Meie eesmärk on anda vaktsiinikindlustusega inimestele kindlustunne vaktsineerimise otsuse tegemisel ning toetada inimesi, kui vaktsineerimisel on tõesti esinenud väga haruldane, kuid tõsine kõrvaltoime,“ ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik. „Kui me teame, et ei jää oma murega üksi, on loodetavasti ka julgem tunne vaktsineerimise kasuks otsustada – see on oluline, sest vaktsineerimine päästab elusid.“

Esimeses etapis on plaanis vaktsiinikindlustusega hõlmata Covidi vaktsiinid alates nendega vaktsineerimise algusest, kõigile teistele vaktsiinidele laieneb kindlustus ettepaneku kohaselt 2023. aastast.

Nii nagu muude vaktsiinide puhul, on ka Covid-19 vaktsiinide ohutus väga kõrge – tõsisemaid kõrvaltoimeid esineb haruharva. Näiteks, 30. novembri hommiku seisuga oli Eestis manustatud üle 1,65 miljoni vaktsiinidoosi, millest kõigi võimalike kõrvaltoimete ja vaktsiini ebaefektiivsuse kohta esitati ravimiametile teatisi vaid 0,36% dooside kohta (6017 teatist). Teatisi, milles kirjeldati vähemalt ühte tõsist võimalikku kõrvaltoimet ja mille puhul esines ajaline seos, on veel vähem – 238.

Eestis praegu kehtiv tootjavastutuse süsteem näeb ette, et vaktsineerimisel võimalikku kahju saanud inimestel on õigus esitada kahju hüvitamise nõue otse ravimitootjale. Covid-19 vaktsiinide puhul on vaktsiinitootjal kohustus teavitada sotsiaalministeeriumi kahjunõude esitamisest ja kaasata ka Eesti riik selle lahendamisse. Vaktsiinikindlustuse loomise eesmärk on muuta väga harva esinevate tõsiste tervisekahjustuste korral inimesele hüvitise saamine märksa lihtsamaks.

Vaktsiinikindlustusega on kavas hüvitada olukorrad, kus vaktsineerimise tagajärjel on tekkinud vähemalt neli kuud kestev raske tervisekahjustus. Hüvitamise aluseks kehtestatakse fikseeritud summad, millega hüvitatakse nii varaline kui ka mittevaraline kahju sõltuvalt kahju raskusastmest.

Kindlustuse loomiseks valmistab sotsiaalministeerium koostöös rahandus- ja justiitsministeeriumidega ette eelnõu, millega lisatakse ravimiseadusesse uus peatükk. Samuti liigutakse edasi tervikliku patsiendikindlustuse süsteemi loomisega.

Ühekordne hüvitis kuni 100 000 eurot

Hüvitise miinimummäär oleks tuhat ja maksimummäär sada tuhat eurot.

Tervise- ja tööminister Tanel Kiik seletas „Aktuaalses kaameras“, et õigus hüvitist saada on inimesel, kellel on tekkinud vaktsineerimise tagajärjel tervisekahjustus, mis on kestnud vähemalt neli kuud. „Ravimiamet otsustab siis, kas on seos vaktsiiniga või mitte ja haigekassa teeb vastava väljamakse,“ sõnas Kiik.

Eestis on seni olnud neli surmajuhtumit, mille seost koroonavaktsiiniga ei saa välistada. Kas nende nelja sugulased saavad nüüd esitada 100 000 euro peale kahjunõude?

„Põhimõtteliselt oleme kokku leppinud, et Covid-19 vaktsiinide puhul kehtib nõudeõigus ka tagantjärele. Need juhtumid seotud AstraZeneca vaktsiiniga ja ühele neist on lahendus leitud väljaspool vaktsiinikindlustust,“ ütles Kiik.

„Selge on see, et sajaprotsendilisi vastuseid siin maailmas anda on üldse keeruline. Aga kui ravimiamet näeb, et see seos on tõenäoline, siis inimesel on õigus selleks hüvitiseks.“

Kiik tõi välja, et kui Eestis on seni 830 000 vaktsineeritust neli surmajuhtumit, mille seost vaktsiiniga ei saa välistada, siis koroonaviirusega on nakatunud üle 220 000 inimese ja surnud ligi 1800 inimest. „Nende riskitasemete erinevus on 2000-kordne,“ rõhutas Kiik.

Kiige sõnul on valitsus praegu arvestanud käesoleva ja tuleva aasta kohta hüvitiseks miljon eurot, millele lisanduvate muude kuludega tuleb kahe aasta kohta arvestada 1,8 miljonit eurot.

Kiik lisas, et hüvitise väljamaksmine on seotud tervisekahju raskusastmega, mitte inimese eelneva sissetulekuga.