Ringkonnakohus: kohtusse pöördujal on võimalik piirangutest vabaneda enda vaktsineerimisega! (302)

Teatavasti on Tallinna halduskohus andnud esialgse õiguskaitse paarikümnele inimesele, kellel on tuvastatud koroonaviiruse läbipõdemist tõendavad antikehad, vabastades need isikud koroonapassi esitamise kohustusest. Vabariigi valitsus on pidanud selliseid kohtumäärusi ebaõigeks ja kõik need vaidlustanud ning saavutas eile erandite tühistamise.

Vabariigi valitsust kohtus esindanud Ellex Raidla Advokaadibüroo vandeadvokaat Ants Nõmper ja teda abistanud jurist Regina Getter Maajärv selgitasid, et ringkonnakohtul oli kolm peamist argumenti. Esiteks selgitab kohus üldlevinud soovitustele tuginedes, et ka läbipõdenud isikutel on soovitatav ennast vaktsineerida, mis annab nii täiendava kaitse tervisele kui ka koroonapassi. Teiseks soovitab kohus lähtuda teiste riikide näidete ja teadusuudiste asemel Eesti teadusnõukoja ja rahvusvaheliste organisatsioonide avaldatud seisukohtadest, mis kinnitavad, et vaktsineerimine on parem viis viiruse kontrolli alla saamiseks kui läbipõdemine. Kolmandaks hindas kohus koroonakaebuste eduväljavaateid pigem nõrgaks, mistõttu tuleb lähtuda ettevaatuspõhimõttest ja olulisemaks pidada avalikkuse huve uudse ohtliku nakkushaiguse tõrjumisel. „Kuigi ringkonnakohtu lahendid puudutavad otseselt ainult paari kaebajat, võib siiski julgelt ennustada, et ka teised sarnased halduskohtu määrused tühistatakse peatselt ning terviseameti väljastatud ajutised tõendid kaotavad lähiajal kehtivuse,“ selgitas Nõmper.

Tallinna ringkonnakohtu määrus on lõplik ja seda ei saa rohkem vaidlustada. Üldse on Vabariigi valitsuse üldkorraldusi, millega on kehtestatud koroonaviiruse leviku tõkestamise piirangud, vaidlustatud ligi poolsada korda ning kaebajaid on kokku neljasaja ringis. Vabariigi valitsus on kõikidele kaebustele vastu vaielnud. Esimesi sisulisi lahendeid piirangute õiguspärasuse kohta on oodata uue aasta alguses.

Ringkonnakohus põhjendas täiendavalt pressiteates, et teadusandmeid koroonaviiruse teemal tuleb pidevalt juurde ja neid tuleb jooksvalt analüüsida, vajadusel piiranguid karmistades või leevendades. Samas ei muuda täienevad andmed prognoosidel põhinevaid seni tehtud valitsuse otsuseid iseenesest õigusvastaseks, sest kohus kontrollib otsuste õiguspärasust nende vastuvõtmise aja seisuga (mai ja august 2021). Vajaduse korral saab halduskohus kohustada valitsust võtma arvesse täienenud teadusandmeid, kuid riigi tervishoiupoliitika meetmete valiku eest vastutab siiski valitsus, kellel on meetmete võtmisel avar kaalutlusõigus, millesse kohus ei sekku. Valitsusel on seejuures teadusandmetele tuginedes õigus eelistada meetmeid, mis soosivad laialdasemat vaktsineerimist.

Esialgse õiguskaitse üle otsustamisel on kohtu hinnangul kõige olulisem kaaluda erinevaid huve. Vaidlustatud meetmed piiravad teataval määral inimeste põhiõigusi, kuid oluline on panna kaalukausile ühelt poolt kohtusse pöördunud inimeste huvid ning teiselt poolt avalikkuse ja teiste inimeste huvid. Ringkonnakohtule ei jäänud kahtlust, et kaalukamad on nende inimeste huvid, kelle elu või tervis võib sattuda ohtu siis, kui nad viibivad samades ruumides inimestega, kelle nakkusohutus pole viimaste teadusandmete kohaselt piisavalt kindel. „Vaktsineerimata ja rohkem kui 180 päeva tagasi haiguse läbi põdenud inimestele seatavad piirangud on siiski suhteliselt leebed ja ajaliselt piiratud ning nende huvide riive kaalukategooria pole võrreldav sellega, kui inimene haigestub raskelt või sureb. Seetõttu on õige lähtuda pigem ettevaatuspõhimõttest ja piirata inimeste kontakte“ märkis ringkonnakohus.

Ringkonnakohus viitas, et inimeste haigestumise ja haiglakoormuse väga suure kasvu korral võiks osutuda vajalikuks muuta Eestis seni kehtinud suhteliselt leebeid meetmeid hoopis karmimaks, mis piiraks inimeste põhiõigusi praegusest märksa ulatuslikumalt. Ringkonnakohus ei pidanud esialgse õiguskaitse raames huvide kaalumisel vähetähtsaks ka seda, et kohtusse pöördujal on võimalik piirangutest vabaneda enda vaktsineerimisega.

Ringkonnakohus juhtis ka valitsuse tähelepanu sellele, et üldkorraldusega saab piiranguid kehtestada üksnes teatud ajaks. Nüüdseks on kätte jõudnud aeg riigikogul otsustada detailsemalt piirangute üle ja kui seda lähemal ajal ei tehta, on edaspidi tõenäoline, et kohus peatab esialgse õiguskaitse korras valitsuse korralduste kehtivuse.