Koolieelik peab jooksma ja kargama, muidu tulevad vananedes haigused ja surm varem (4)
Inimene istub end hauda. „Iga neljas täiskasvanu ja ligi 80 protsenti 11–17aastastest noortest ei ole kehaliselt piisavalt aktiivsed,“ võtab füsioteraapia õppejõud Kirkke Reisberg kokku aasta tagasi avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni aruande tuuma. Sama ülevaade ütleb, et inaktiivsus – maakeeli lodevus ja vähene liikuvus – on päev päevalt järjest rohkem moes. Tagajärjeks risk tõsiselt haigestuda ja surra liiga vara. Tähtis on teada, et mõnelegi olulisele tervisenäitajale tuleb alus panna juba põnnieas.
„Vähene liikumine on ülemaailmselt neljas suremuse riskifaktor. Täiskasvanutel, kes liiguvad ebapiisavalt, suureneb üldsuremuse risk 20–30 protsenti võrreldes nendega, kes liiguvad normipäraselt, ehk igapäevaselt vähemalt 30 minutit mõõduka intensiivsusega,“ tsiteerib Kirkke Reisberg veel Maailma Terviseorganisatsiooni andmeid. Ja nopib siis mõned faktid ajakirjades Age and Ageing ning Journal of Aging Research ilmunud artiklitest: „Kehaliselt ikka tublisti aktiivsed keskealised ja vanemad inimesed elavad hea tervise juures ligi kuus aastat kauem kui need, kes end ülearu ei liiguta. Piisava regulaarse kehalise aktiivsusega saab tõsta keskmist eluiga kuni nelja aasta võrra.“
Kommentaarid