Kolmandat Eesti maksasiirdamist hoitakse suure saladuskatte all

“Kliiniku juhtkond on otsustanud, et sellest räägitakse alles siis, kui patsient on koju läinud,” tunnistab Maarjamõisa haigla maratonoperatsiooni juhtinud Tartu ülikooli kirurgiakliiniku dotsent Toomas Väli napilt.

Kuna maks siirati ööl vastu 9. novembrit, tohivad arstid sellest rääkida alles 35 päeva pärast ehk detsembri keskpaigas. “Praegu on kõik graafikus ja plaanipärane, kuid rohkem ma patsiendi sugulaste palvel rääkida ei või,” ütles Väli.

Arste on ettevaatlikuks teinud ka kaks eelmist maksasiirdamist. Kuigi operatsioonid õnnestusid, ei pikendanud need oluliselt haigete eluiga. Esimene uue maksa saanud meespatsient suri neli kuud pärast operatsiooni, kui teda tabas kõige suurem siirdamise risk - äratõukereakt-sioon -, maks hakkas enda rakkude vastu kaitsekehi tootma.

Teine maksasaaja, 22aastane naine, suri 41 päeva pärast siirdamisoperatsiooni. Teda ei tabanud äratõukereaktsioon, vaid kurnatud organism ei saanud viirusega hakkama.

“See on kolmas maksasiirdamine Eestis ja see on ajalugu. See ei ole ainult meditsiinile, vaid ka minule väga tähtis. Lausa eluliselt tähtis. Viisteist viimast aastat on see olnud kogu mu elu,” võtab Toomas Väli tööd väga südamesse ja käib igal hommikul esimesena uue maksa saanud patsienti vaatamas.

Väli on välisriikides osalenud kolmekümnel siirdamislõikusel. Enne inimese juurde asumist on ta siiranud viiekümnele katseloomale maksa. “Need operatsioonid läksid hästi, muidu poleks hakanud inimesega tööd tegema. See oli ettevalmistus, suure töörühma 15aastane tohutu vaev ja töö,” ütleb Väli.

“Tavaliselt kestab lõikus 15 -17, teinekord koguni 20 tundi,” kirjeldab Väli oma ametiga kaasas käivaid raskusi. Kolmas maksasiirdamine koos doonormaksa eemaldamisega kestis kokku 20 tundi.

Toomas Väli sõnul oleks Eestis igal aastal vaja teha 4-5 maksasiirdamist. Kahjuks ei jõua paljud abivajajad sobivat maksa ja siirdamist ära oodata. Siiratav maks peab sobima veregrupi, mõõtmete ja mitme muu näidu poolest. “Me võtame esimeses järjekorras karsklasi ja väga noori - neid, kellel elu ees ja kes saavad Eesti riigile palju anda,” ütleb Väli. Tema sõnul ootab praegugi mitu inimest abi.

Maarjamõisa haigla kunstneeruosakonna juhataja Peeter Dmitriev on varem öelnud, et maksa on raskem siirata kui neeru. “Operatsioon kestab kauem ja on töömahukam,” ütles Dmitriev. “Neerupuudulikkusega patsienti saab üsna pikka aega kunstainevahetusega elus hoida, maksapuudulikkusega inimesel jääb harilikult elada umbes pool aastat.”

Eesti Haigekassa andmeil tehti möödunud aastal elundite ja kudede siirdamisi kokku 4 833 800 krooni eest. Tehti üks maksasiirdamine ja see maksis 250 000 krooni.

Eesti ja kogu Baltikumi esimene maksasiirdamine tehti Tartu ülikooli kirurgiakliiniku dotsendi Toomas Väli juhtimisel Tartu Maarjamõisa haiglas 1999. aasta jaanuaris. Maksasiirdajate meeskonda juhtis ülikooli kirurgiakliiniku juhataja, arstiteaduskonna dekaan Ants Peetsalu. Eestlasi tulid toetama Helsingi ülikooli haigla kogenud kolleegid. 3. jaanuaril võtsid Tartu arstid Tallinnas Mustamäe haiglas ajusurmas doonorilt omaste nõusolekul maksa, organi eemaldamiseks kulus mitu tundi ja maks toodi autoga Tartusse. Uue maksa saanud 27aastane mees põdes ahendavat sapiteede põletikku. Neli kuud hiljem ta suri, sest teda tabas äratõukereaktsioon.

Teine maks siirati mullu juunis. 22aastane Margarita vajas uut maksa Eestis üliharuldase maksaveenide tromboosi tõttu. Euroopas on tehtud 260-le taolise diagnoosiga haigele maksasiirdamist, Soomes vaid 13. Naine suri 41 päeva pärast siirdamist, sest nõrk organism ei pidanud tavalisele viirusele vastu.