Igal aastal haigestub Eestis leukeemiasse keskmiselt 8–10 last. Võrreldes Põhjamaade ja teiste Euroopa riikidega on meil haiguse esinemissagedus sama. See raske verehaigus võib kahjuks rünnata igas vanuses, juba ka varases lapseeas.
Kõige sagedamini, umbes 80% juhtudest, põevad lapsed ägedat lümfoidset leukeemiat. Laste keskmine vanus haigestumisel on lümfoidse leukeemia puhul 4 aastat, kõige sagedamini haigestuvadki 2–4aastased.
Aastakümneid tagasi lõppes leukeemia alati surmaga, kuid praegusajal annab raske ja pikk keemiaravi häid tulemusi. Terveks saab üle 80% standardriskiga ja 60–70% kõrge riskiga leukeemiat põdenuist.
Eestis loodi esimesed lapseea vähkkasvajate ravile spetsialiseeritud lastehematoloogia-onkoloogiaosakonnad 15 aastat tagasi. Tänu oluliselt paranenud võimalustele, teadmistele ja praktilistele oskustele on ravitulemused suurel määral paranenud. Oleme õnnelikud, et võime täna rääkida paljudest terveks saanud ja suureks kasvanud lastest.
Kuidas leukeemiat ära tunda?
Vähirakkude ehk muteerunud valgete vereliblede kontrollimatu paljunemise tõttu jääb punaste vereliblede osa väga väikeseks. Nii tekib enamikul patsientidel leukeemia tüübist hoolimata punaste vereliblede vaegus ehk aneemia.
Tervete valgete vereliblede nappus ei lase kehal tõhusalt kõiksuguste infektsioonide ja bakterite vastu võidelda. Vereliistakute vähesuse tõttu on muhud, sinikad ja verejooksud kerged juhtuma.
Tavalisemad sümptomid on: väsimus, verejooksude, marrastuste ja sinikate kerge tekkimine, nõrkus, vähenenud füüsiline jaks, kaalulangus, luu- ja liigestevalud, kerge palavik, vastuvõtlikkus nakkustele jne.
Leukeemiasse võib haigestuda soost ja vanusest sõltumata. Leukeemia tekkepõhjused ei ole täpselt teada.
Allikas: www.leukeemia.ee
Kommentaarid (0)