Puudega Meelis: ma ei tunne, et riik minu eest piisavalt hoolt kannab (170)

Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna (IRL) ja aseesimees Yana Toom (KE) paljureklaamitud dokumentaalfilmi "Eesti vaeste talv" telerist otse ei vaadanud, kuid vaatasid Õhtulehe palvel hiljem internetist. Film algab Narva elaniku pihtimusega, et ta saab 150 eurot kuus, millest 100 eurot läheb maksudeks. 50 euroga tuleb toita seitse inimest. "19 eurot lastetoetust ei maksta üheski teises Euroopa Liidu riigis, aga Eestis peab selle eest saama lapse toita, riietada ja koolitada," ütleb Narvas elav naine.

Anastasia elas 2008. aastal Valgjärvel majas, mille tuli oli suures osas hävitanud juba 1990. aastal. Katusest oli järel vaid osa ja korsten oli katki. Vihmaga tuli vesi tuppa ja kütmise ajal täitis elamist suits, mis silmadele hakkas. Vanadekodusse mind ei võeta, sest pole kohti, kurtis ta. Nüüd elab Anastasia sotsiaalmaja teisel korrusel, kus pole kempsu ja vett tuleb tassida kõrvalmajast.

Meelis: pole võimalik paremaid aegu oodata

Margus Tsahkna süüdistab eestlaste vaesuses Vene aega. "Me oleme sinnamaani jõudnud sellepärast, et meil oli vahepeal 50 aastat Nõukogude okupatsiooni. Kui vaatame neid toetuste mahte, mis oli 20 aastat tagasi, siis on edasiliikumist olnud," seletab Tsahkna ja nõustub, et soomlaste filmitud lood on karmid. "Loomulikult nende teemadega on tegeldud ja tuleb edasi tegelda," kinnitab ta.

Meelis Luks on teisel arvamusel. "Rahval pole aega oodata paremaid aegu, tal on vaja elada siin ja praegu. Vastasel korral meid varsti siin maalapil enam pole. Ma ei ole riigis pettunud, aga riik peaks lõpuks mõistma, et ta ülesanne on oma rahva eest hoolt kanda. Sellise naeruväärse toetusega ei tunne ma, et riik minu eest piisavalt hoolt kannab."

Luks on jalamees, nagu ta ise ütleb. Ta puudub võime rääkida, kõndida ja peenemaid asju teha. Kõike on ta õppinud tegema varvastega, sest käed ei kuula sõna. Ta vaatas filmi ja oli kurb. "Olukord on masendav, ja ma tean, et filmis näidatu on ka tõene. Meil ongi selline olukord, kus elu hammasrataste vahele jäänud inimesed elavad totaalses vaesuses. Tihti pole ka inimene ise süüdi selles."

Meelis teab, et üksinda ja vaid riigitoetusest ta ära ei elaks. "Riigipoolne toetus on minu puhul veidi üle 309 euro. Ainult sellega oleks väga raske, arvestades elukallidust ja hindade tõusu. Selle rahaga jääks ellu, aga see elu pole elamist väärt. Sellise rahaga ei saa ju inimene töödki otsida," arvab Meelis poliitikute väite peale, et ainult toetustest ei peagi inimene elatud saama.

Yana Toom: mehed on vaesuses süüdi

Meelisel on mulje, et Eesti abivajajad saavad rohkem tuge heategevusest kui riigilt, ja sellest rääkis ka soomlaste film. "Riik ei taha tunnistada, et inimesed elavad vaeselt: lapsed nälgivad, inimesed on kaotanud kodud. Me tahame ju olla superriik, keda tuuakse eeskujuks, aga ma ausalt öeldes ei näe tänapäeva Eestis midagi positiivset, mida eeskujuks tuua. Eesti võib viie rikkama riigi hulka sattuda siis, kui need inimesed, kel on võimalik välismaale minna, teevadki seda, ja need "nõrgimad" lihtsalt kaovad nälja ja haiguste tõttu. Mida vähem inimesi, seda vähem kulutusi," kirjutab Meelis ja lisab, et näeb riigis ükskõiksust omade suhtes. "Tuuakse küll ettekäändeid, et meil pole raha, kuid on raha, et kreeklasi toetada, et saada soodsat hinnangut väljastpoolt."

Tsahkna näeb filmis filosoofilist alust – kas inimesel on tööd või ei ole tööd. "See on võtmeküsimus. Ka IRLi seisukoht on, et kõigil inimestel oleks tööd ja töö eest makstaks väärilist palka ja selle raha eest oleks võimalik heas elukvaliteedis elada ja lapsi kasvatada," räägib Tsahkna, et ainult toetusest elamine ei ole eesmärk. Filmis kuuleme narvalannat, kes käib tööl ja saab tunnis palka alla ühe euro.

Yana Toom on veendunud, et sellise vaesuseni, nagu filmis näidatakse, on viinud Eestis valitsev konkurentsivaim ja pime usk, et ühiskond peabki jagunema võitjateks ja luuseriteks. Nii arvavat valitsus ja ühiskond.

Ka Toomi arvates süüdi valitsus, kus on liiga palju mehi. "Uuringud näitavad, et riikides, mille parlamendi koosseisus on vähemalt 30% naisi, sotsiaalseid küsimusi ka lahendatakse, mitte ei kuulutata nagu meil prioriteetseteks, et siis panna kalevi alla."

Toomi sõnul on süüdi veel ka meedia, kes pole vaesuseteema käsitlemisel väga usin olnud.