Hammaste tervisele paneb aluse hambasõbralik toitumine

Al Mare hambakliiniku hambaarsti Marek Vinki sõnul algab laste hammaste tervis vanemate teadlikkusest ja suhtumisest sellesse.

«Nende puhul on probleemiks see, et püsib omaaegne mõttemuster. Arvatakse, et kaks korda päevas hambaid pesta ja kaks korda aastas hambaarsti juures käimine hoiab hambad terved. See ei ole nii, hammaste tervise heaks tuleb eelkõige tegutseda ise,» rõhutab ta.

Just sellele rõhub ka suutervist edendav projekt «Kiku». Veebilehel kiku.hambaarst.ee on palju teemakohast infomaterjali nii lastele kui nende vanematele. Muu hulgas rõhutakse seal tänapäevasele arusaamale kaariese tekkest.

«Mitte kellelgi pole loomupäraselt hambad terved või katki. Hambad lähevad katki, kui looduslik kaitse enam ei toimi ning mineraalide tasakaal suus häirub,» nendib Vink.

Tema sõnul on kaaries moodsa aja haigus, sest inimeste elustiil on teistsugune kui vanasti, kui päevas oli kaks söögikorda ja söögile joodi allikast puhast vett peale.

Tänapäeval kiputakse näksima iga natukese aja tagant energiarohkeid sööke ning peale juuakse vee asemel mahla või – veel hullem – suhkrurohkeid karastusjooke.

Viimased on aga otseseks kaariese põhjustajaks, sest lühidalt lahtiseletatuna tekib hambakaaries järgmiselt.

Kaariest ehk hambasööbijat põhjustavad Vingi seletusel hambakatu pisikud.

«Katt ehk biokile on värvitu õhuke kleepuv pisikute ladestus, mida moodustub hambapinnale pidevalt. Süsivesikutest, mida leidub peaaegu igas toidus, toodavad katupisikud elutegevuse käigus neist happeid, mis söövitavad (lahustavad) hambavaapa,» räägib hambaarst.

Sagedaste happerünnakute järel hambaemail laguneb ja see võib põhjustada hambaaugu tekke.

Kaariesekahjustuse tekkeks peab hambal olema piisav hulk haigust tekitavaid baktereid. Elutegevuseks vajavad need mikroobid suhkruid, mida inimene saab peaaegu igast toidukorrast.

«Toidus sisalduvad süsivesikud muudab bakterikiht piimhappeks ehk tekib umbes tund aega kestev happerünnak,» räägib Vink.

Normaalse süljeerituse korral suudab organism tema sõnul sellise happerünnaku tagajärjed hambal taasmineraliseerida umbes 3–4 tunniga. Kui aga inimene sööb sagedamini või kustutab janu millegi muu kui puhta veega, on ülekaalus demineraliseerumine ja hambasse tekibki auk.

Seetõttu on äärmiselt oluline jälgida niinimetatud suhkrukella reeglit. See on lihtne: pidevalt näksimise asemel tuleb vähendada päevas söögikordade arvu ja janu kustutamiseks juua vett.

«Ka ksülitooli sisaldava nätsu närimine söömise järgselt lühendab happerünnakut,» lausub Marek Vink.

Ta paneb südamele, et happerünnakut ei teki, kui hambapinnal puudub hambakatt ehk hammaste hügieen on kaariese vältimisel esikohal.

Seejuures tuleb nentida, et kodustes tingimustes ei saa keegi oma hambaid nii puhtaks, et happerünnakut ei tekiks.

See on ka tõsiasi, miks kaariest pole võimalik ära hoida ainult suuhügieeniga, vaid on tarvis jälgida ka toitumist.

Marek Vink paneb lapsevanematele südamele, et just nemad vastutavad lapse tervise eest kuni nende 19aastaseks saamiseni ning et hambaid kahjustavatest toitumisharjumustest hoidumiseks saavad nemad palju ära teha.

Hambaarst rõhutab, et piisava terviseteadlikkuse korral on kaaries kui krooniline haigus igale tervele inimesele jõukohane kontrolli all hoida.

See eeldab aga just nimelt hambasõbralikke toitumisharjumusi ja adekvaatset mehaanilist suuhügieeni koos fluoriidi sisaldava hambapasta kasutamisega.

Kuidas toituda, et hambad püsiksid terved?
«Hambasõbralik toitumine tähendab, et söögikordade vahele on jäetud piisavalt pikad pausid ning toidukordade vahele joodud janu kustutamiseks vett,» räägib Al Mare hambakliiniku tohter Marek Vink.

Kuni neli-viis toidukorda päevas ning söögikordade vahepeal näksimise vältimine annab süljele aega happerünnaku tagajärgi leevendada. Marek Vink rõhutab, et eriti oluline on janu korral vett jooma harjuda juba beebieast.

«Praktikuna võin kinnitada, et kui täiskasvanutel on äge kaaries ehk viimase kolme aasta jooksul on tekkinud uus hambaauk, siis on selle põhjustajaks enamasti kas spordijook või janu korral harjumusest tarbitav (kodune õuna)mahl,» toob Vink selgituseks, nentides, et mõlemal juhul on inimesed veendunud, et nad käituvad tervislikult.

Seepärast on mõistlik ka hambaarstiga nõu pidada, millised söögid ja joogid on hammastele kasulikud ning kahjulikud.

Hambaraviteenused tasutakse kuni 18aastastele
Haigekassa rahastab hambahaiguste ennetust, ravi ning osaliselt ortodontilisi teenuseid kuni 18aastastele lastele. Täiskasvanute hambaravi eest tasub haigekassa ainult vältimatu abi korral.

Hambahaiguste ennetamise eesmärgil soovitatavad tervisekontrollide ajad on sotsiaalminister kinnitanud määrusega ning eritähelepanu all on 6-, 7-, 9- ja 12aastased lapsed, keda aktiivselt hammaste kontrolli kutsutakse. Möödunud aastal said 6-, 7-, 9- ja 12aastased lapsed hambaraviteenuseid järgmiselt:
    ennetus    hambaravi    arsti juurde ei jõudnud
6aastased     2984    8000    3876
7aastased    4408    7073    2839
9aastased    4843    6098    2189
12aastased    4178    4863    4049

Hambahaigusi ennetavatele vastuvõttudele soovitamise kohustus on pereõdedel ja kooliõdedel. Ülaltoodud tabelist selgub, et teenuste hõlmatus on väiksem just 6aastaste ja 12aastaste hulgas ehk suunamise süsteem on nooremate kooliealiste laste osas efektiivsem.

Allikas: haigekassa