Foto: PantherMedia / Scanpix
Keha
24. oktoober 2014, 11:15

5 ideed, kuidas allergiat vältida

> Ära suitseta, eriti siseruumides.

> Rinnapiim on vastsündinule parim, sellega toida last vähemalt kuus kuud.

> Hermeetilised majad, pakettaknad, vinge euroremont, keerukas ventilatsioonitorude ja seadmete rägastik jm on allergia ja kodutolmu­lestade mõttes suurem risk kui majad, kus aknad-uksed lasevad veidi tuult läbi ja siseruumides käiakse mõnikord ka välisjalanõudega.

> Väikelastega peredes pole karvase lemmiklooma või sulelise võtmine allergia mõttes kuigi mõistlik.

> Ülemäärase puhtuse hoidmine oma kodus, oma keha eest hoolitsemises ja toidulaual võib soodustada allergiahaiguse teket, sest immuunsüsteemil puudub siis tavapärane rakendus võidelda "tavalise mustusega". Kõike ei ole vaja keeta, kuumutada, desinfitseerida, pritsida ega pesta antibakteriaalse seebiga.

HEA TEADA: Anafülaktiline šokk

See üliraske seisund võib tekkida peaaegu kõigi allergiahaiguste korral. Sagedamini põhjustab seda toidu- ja ravimiallergia, ülitundlikkus lateksi suhtes (nt kummi­kindad) ning mesilase-herilase­pisted.

Eluohtlik seisund võib areneda mõne minuti kuni mitme tunni jooksul pärast kokkupuudet seda esilekutsuva ainega. Tavaliselt on inimesel varem olnud kergem reaktsioon, kuid raske seisund võib tekkida ka enne täiesti terve olnud inimesel.

Iga allergiahaige peaks arutama oma raviarstiga anafülaktilise reaktsiooni riski. Kui see on suur, kirjutatakse patsiendile välja adrenaliini (epinefriini) automaatsüstal. Kontrolli, et elupäästev abivahend on töökorras ega ole aegunud. Seda peab hoidma enda läheduses alati, kui on väiksemgi risk eluohtliku olukorra tekkeks.

Põhilised sümptomid: kogu keha haarav sügelus, nõgeslööve, ulatuslik nahaturse, suu ja keele limaskesta turse, häälekähedus kõri limaskesta tursest, hingamis-, neelamis ja kõnelemisraskused, punetav nägu. Vaevuste süvenemisel lisandub südamepekslus, ärevus, rahutus, pea­pööritus, minestamine ja teadvusekadu. 

Esimeste ilmsete tunnuste tekkimisel ei tohi jääda ootama, vaid peab kutsuma kiirabi! Võib juhtuda, et mõni minut hiljem pole haige enam suuteline rääkima.

Eneseabi põhiline võte on tõsta vererõhku ja stimuleerida südame­tegevust automaat­süstlaga adrenaliini süstimisega reie välisküljele, kas või läbi riiete.