Keha

Viiruste hooaeg on käes: iga külmetuse varjus on peidus mõni viirus (2)

Katrin Rohtla, 12. november 2014, 12:41
RAVI END: Kui külmetushaigus annab endast märku, tuleb end ja oma lähedasi tüsistuste vältimiseks ravida.Foto: PantherMedia / Scanpix
Ühistranspordis ja töökollektiivis pole mingi haruldus, kui kohtad nohust ja köhivat kolleegi, sest ega köha ja nohu pole ju mingid haigused, mis vajaks ometigi ravi. On ju nii?! Sellega ei nõustu aga perearst Liisi Voltri, kelle sõnul on viirushaiguste hooaeg  taas käes ja viimane aeg mõelda, kuidas end ja oma peret kaitsta, vajadusel ka ravida.

Liisi Voltri sõnul on esimene samm teha vahet külmetushaigustel ja gripil, mis juba organismile märksa tõsisem väljakutse.

„Kui lihtsalt öelda, siis sellist asja nagu külmetus ei olegi tegelikult olemas. Lõppkokkuvõttes põeme me kõik selle külmetuse nime all ka mingit viirust," selgitab Voltri.

„Need tavalisemad viirused, mida me külmetuse all mõtleme on lihtsamalt põetavad:  nohu, köha ja vahel kerge palavik.  Grippi tekitab eraldi gripiviirus," täpsustab tohter. Külmetushaigust gripist eristada aitab perearsti sõnul teadmine, et gripiga kaasneb tihti ka kõrge palavik,  lihas- ja peavalu, köha ning nohu.

Minna arstile, või mitte?

Samal teemal

Ühest ja väga konkreetset soovitust, kuidas viirushaiguste korral käituda, perearsti sõnul anda ei saa, sest kõik on individuaalne ja sõltub kaebustest.

„Esimese asjana peaks haigestudes ühendust võtma pereõega, kes selekteerib ja nõustab ning vajadusel suunab patsiendi arsti vastuvõtule," õpetab Voltri. Ka soovitab ta jälgida, et kui palavik on juba 3-4 päeva püsinud 38 piirimail, tasuks ennast arstile näitama minna. Kindlasti peaks seda tegema siis, kui palavikule lisaks on tugev köha, kas hoogudena või päev läbi ning köha hoiab öösiti üleval.

„Ma ei eeldagi, et kõik peaksid tavalise külmetusega arsti juurde pöörduma.  Kuid kui inimene mõistab, et tõbi on liiga kaua kestnud või sümptomid süvenenud, siis võiks ikka pereõe ja -arsti juurde pöörduda," lausub Voltri nentides, et eestlased on harjunud kahjuks tihti külmetushaigusi ja isegi grippi püstijalu põdema.

Samas pole Voltri sõnul mingi ime, kui gripihaige põeb viiruse läbi nii, et arstini ei jõua. Seepärast paneb ta inimestele südamele, et endaga tuleb tegeleda ka siis, kui esialgu kimbutavad vaid väike köha ja nohu.

Kuigi paljuski on hingamisteede viirushaiguste ravimine sümptomaatiline, võib sellest väga palju abi olla.

Nii soovitab Voltri tungivalt järgida õpetussõnu, et nohu korral tuleb nina korralikult nuusata ja meresoolalahusega loputada. „See vähendab  ninalimaskesta turset ja aitab sekreeti paremini väljutada," täpsustab tohter.

Tohtri sõnul on väga tänuväärsed inhalatsiooniaparaadid, mis sobivad lastele ja täiskasvanutele. „Sellega võib teha ka kõige tavalisemat veeauru. Aur mõjub väga hästi nii ülemistele kui alumistele hingamisteedele ja vähendab köha," selgitab perearst.

Kuhugi pole kadunud ka meie esiemade tarkuseterad. Nii soovitavad arstid tänapäevalgi, et külmetushaigusi saab leevendada ka sinepipulbrist tehtavate jalavannide, rinnakule ja talla alla määritava hanerasvasalviga.'

Palavikuga istu kodus

Rögalahtistid võivad täiskasvanute olemist kergendada, kuid laste puhul tasub olla ettevaatlik.  „Kui sekreet läheb liiga vedelaks, ei jõua lapsed seda välja köhida," selgitab Voltri, et eriti alla kaheaastastele tuleks köharohtude andmisega ettevaatlik olla. Lastel soovitab ta kasutada võimalikult looduslikke ja mahedaid abivahendeid, üks seesugune, nii lastele kui täiskasvanuile sobiv hea abivahend on saialillesprei.

Laste puhul soovitabki Voltri pigem alustada pehmematest, last mittetraumeerivatest vahenditest. „Ravimid ja  antibiootikumid jäägi selleks puhuks, kui seda näidustab kliiniline diagnoos,"  kostab perearst. Apteegist rohtu ostma minnes annab Voltri kaasa soovituse:  „Usalda apteekrit, kuid kuula ka oma sisetunnet."

Palavikuga soovitab perearst pigem kodus olla, kuid kui köha ja nohu taanduvad, on mõistlik tasapisi õues jalutamas käia. Voltri ei soovita pärast palavikku vanni minna. samas ei tähenda see tema sõnul, et end ei pea pesema. Lihtsalt oluline on jälgida, et pärast seda saaks end kiirelt ära kuivatada, et poleks võimalust uuesti külmetuda.

******

Vaktsineerida tasub end veel nüüdki

Et viirushaigused ei tule ette hoiatades, soovitab perearst Liisi Voltri viirusteperioodil vältida rahvarikkaid kohti ja riietuda vastavalt ilmale

Elust võetud tähelepanekuna annab Voltri vihje ka lastevanematele, et haigeks jäänud lapsega mööda poode joosta ei tasu.

Et Eestis on võimalik end ka gripi vastu vaktsineerida, tuleks seda võimalust kasutada riskigruppi kuuluvatel inimestel ehk kroonilisi haigusi põdejatel, kopsuprobleemidega inimestel, südamehaigetel, diabeetikutel, immuunpuudulikkusega ja üle 65-aastased inimestel. Lastele Voltri sõnul üldiselt gripivaktsiini ei soovitata.

Et haigestumise kõrghooaeg on veel ees, paneb perearst kõigile südamele, et veel pole hilja end gripi eest kaitsta ja minna perearsti juurde vaktsineerima.