Paarikümne aastaga võib diabeetikute arv kasvada poole miljardini (3)

Diabeet ehk suhkurtõbi on ainevahetushäire, mis on tingitud kõhunäärme vähesest insuliinitootmisest või insuliini toime nõrgenemisest ja insuliini eritumise puudulikkusest.  "Levinuim diabeedivorm on 2. tüüpi diabeet, mida võib lugeda heaoluühiskonna haiguseks. Igal aastal avastatakse kümnest kontrollis käinud inimesel kahel kõrgenenud veresuhkrutase, mis alati ei tähenda, et inimesel on diabeet, vaid võib ka olla kõrgenenud oht haigestuda," kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse peaarst dr Toomas Põld.

Suurima diabeeti haigestumise riskigrupiks on keskealised mehed.

Haiguse peamiseks põhjuseks on eelkõige vale toitumine ja vähene liikumine. "Inimesed tarbivad liiga palju kergeid süsivesikuid, süüakse palju nisutooteid, õlis tehtud tooteid ning tihti tehakse toiduvalik selle järgi, kui kiiresti toit valmis saab," lisas Põld.

Üldiselt on keeruline aru saada, et inimene põeb diabeeti, haiguse diagnoosimiseks tuleb ikka analüüs teha. Kuid mõned ohumärgid siiski on - pidev janutunne, eriti öösiti, krambid jalgades ja sügelev nahk.

Eestis on hetkel ligi 70 000 diabeetikut.