Sportimise võlud ja valud

Asjaolu, et maa on vahepeal valgeks läinud ning temperatuur püsivalt alla nulli langenud, ei loe teiste alade harrastajatele esialgu midagi – ikka jätkatakse oma harjumuspäraste tegevustega. Ratturid väntavad, jooksjad jooksevad ja nii edasi. Talialadele orienteerutakse ümber ikka aegamööda, mitte päevapealt.

Tunnistan, et mina olen sunnitud oma sportimises sisse tegema pausi. Poolteist nädalat tagasi, kui osalesin poja ujumisvõistluste raames peetud lastevanemate ujumisdistantsil, oli kõik veel korras. Kuigi oleks võinud minna halvemini, läks siiski oodatust sutsu paremini. Senist rekordit õnnestus mõne kümnendiku võrra isegi kiiremaks kärpida.

Ja nädalataguses esmaspäevaõhtuses ujumistrennis oli veel ka kõik korras. Treener Matis Kõverik oli seks puhuks teinud rahulikumat sorti aeroobse ujumiskava. Järgmisel hommikul oli vasem õlg aga nii valus ja kange, et... ühesõnaga – nii kui kätt õlast kõrgemale tõsta, torkas sisse korralik valu.

Kõige veidram on see, et nüüd, nädal hiljem ei ole see endiselt kadunud. Valu on muutunud küll väiksemaks ja ka käsi liigub ka juba enam-vähem, kuid siiski on see kaugel normaalsusest. Mitte ei saa aru, kust põletik sisse on löönud – sest füüsiliselt ei ole see viga saanud. Ja ka varem pole vasak õlg kunagi muret teinud. Algul määrisin liigest külmageeliga, hiljem andsin sooja. Täna õhtul ujulasse veel igaks juhuks ei lähe – las saab veel rahu ning paraneb lõpuni.

Ka igakolmapäevasest ÜKE (üldkehalisest ettevalmistusest) trennist olen nüüd juba kuu või pooleteise jagu pausi pidanud. Alustasin liiga hoogsalt oma lemmikharjutuste – väljaastetega – ning rebestasin seda tehes ära reie tagalihase. Jälle veider ja esmakordne kogemus – varem pole sellist asja ette tulnud. Tänaseks on reis peaaegu paranenud, kuid hoian seda veel, et mitte uuesti viga teha.

Nädalavahetusel elasin poja ujumisstartidele kaasa Tartus Aura Openil. Kuuest alast neljal tulid uued isiklikud tippmargid ning paari nädala pärast pääseb ta nendega juba ka Eesti meistrivõistlustele. Tubli poiss!

Soojast ja niiskest ujulast õue ja tagasi käimised ning saabunud pakane jätsid oma jälje kurgule. Kerge nohu, kurguvalu ja mitme tooni võrra jämedam hääl pole täna teab mis headeks kaaslasteks õuetreeningutele. Nii et praegu olen reelt maas. Ravin ennast ja ootan, millal tervis jälle aktiivsemaks liigutamiseks korda on saanud. Võimalik, et keha on lihtsalt stressis, sest aktiivne võistlushooaeg venis sel sügisel liiga pikale ning pole piisavalt puhata saanud – siit ka erinevad hädad.

Aga see on minu traagika. Kel vaim virgem ja keha toonuses, saavad lähinädalatel juba õige erinevateks jõukatsumusteks valmistuda. Näis, kas söandan mõnest neist ka ise osa võtta või hoian veel esialgu tagasi.

Saabuval laupäeval on näiteks menüüs järgmised valikud:

SK100 jätkab treeninghooaega ühisstardist orienteerumistrenniga. Start on laupäeval kl 11 Rohuneemes. Hea võimalus kas pikemal või lühemal rajal jalg looduses valgeks teha ning orienteerumist nuusutada. Ürituse kohta leiab rohkem infot facebookist. Ettevõtmine ise kannab nime FullSpeedNoMistakes.

Laupäeval ja pühapäeval peetakse Pärnu lähedal Vändras Compressport Mispo Talvemaratoni. Joosta saab maratoni, poolmaratoni ning läbida kas 14- või 7-kilomeetrise raja ka tervisekõnni tempos. Igat lõpetajat premeeritakse medali ja paari soojade talvesussidega. Täpsem info kodulehel www.mispo.ee

Ning kui vaadata veel nädala jagu kaugemale, siis ootavad 13. detsembril Sparta spordiklubis ees Wattbike velotrenažööridel peetav 30-minuti võistuväntamine (www.aerobike.ee) ning igaühe vabalt valitud kohas ja rajal peetav Suunto virtuaaljooks. Talvelume lisandumisega on siia juurde lisatud ka 10-kilomeetrise suusadistantsi läbimise võimalus. Kuidas see arvestus, osavõtt ja süsteem toimib, leiab täpsemalt leheküljelt www.marathon100.com

Jõudu!