Arvestades statistikat, nagu kirjutab portaal Care2, mastrubeerib kuni 95% meestest ning 89-92% naistest. Seetõttu peaksid numbrid eneserahuldamise vajalikkusest iseenesest rääkima.
Lisaks on täiesti selge fakt ka see, et masturbatsioon teeb seksi paremaks, sest nagu ütleb vanasõnagi: harjutamine teeb meistriks. Ka seksiterapeudid soovitavad ju naistele, kes orgasmi ei saa, alustada eneserahuldamisega.
Kui aga keegi eneserahuldamise vajalikkuses ikka kahtleb, võib mõelda järgmisele kuuele terviseprobleemile, mida mastrubeerimine leevendab.
* Unetus. Eneserahuldamine alandab vererõhku ja aitab kaasa endorfiinide taseme suurenemisele kehas. Need hormoonid aitavad leevendada stressi ja suurendada lõõgastustunnet, mis on uinumiseks hädavajalik.
* Menstruatsioonikrambid. Eneserahuldamine menstruatsiooniperioodil suurendab verevoolu vaagna piirkonnas, see aitab omakorda valu leevendada. Intensiivsest orgasmist on sel puhul kordades rohkem kasu kui kuumaveepudelist.
* Eesnäärmevähk. Urogenitaaltrakti kogunenud toksiinid põhjustavad põletikulisi seisundeid, mis omakorda panevad aluse eesnäärmevähi riskile. Seemnepurse aitab neid aineid kehast aga eemaldada. Mehed, kes kogevad rohkem kui viit seemnepurset nädalas, on eesnäärmevähist kolm korda vähem ohustatud.
* Kuseteede infektsioonid. Kui sa oled väsinud jõhvikamahla joomisest, tegele eneserahuldamisega. See aitab emakakaelast baktereid eemaldada ning see on kuseteede jaoks hädavajalik.
* Rahutute jalgade sündroom. Teadlaste hinnangul kannatab 10% inimestest rahutute jalgade sündroomi all, mis toob pideva tungiga liigutada jäsemeid kaasa jalavalu, -krampe, kipitust ja sügelust. Nende sümptomite leevendamiseks võib abi saada aga nii seksist kui eneserahuldamisest, nii väidab ka ajakirjas Seep Medicine avaldatud ravijuhtum.
Kommentaarid