Keha

Artikkel ilmus esmakordselt 2012. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Pole midagi jalga panna! Mida teha? 

Marika Jürgenson, 12. jaanuar 2015, 17:45
Pole sugugi ükskõik, milliseid jalanõusid kanda - sinu tervis oleneb sellest palju rohkem, kui arvata oskad. Foto: TIINA KÕRTSINI
Jalatsite valik ei tohiks käia hetkeemotsiooni järgi: oo, kui ilusad, tahan neid! Sinu tervis oleneb sellest palju rohkem, kui arvata oskad. Selgitusi jagab jalaarst Lehte Pärn.

1. Kuidas valida jalasõbralikke jalatseid?

Seda saab teha ainult proovides. Kui proovitava jalatsiga on mugav käia ja mõnus seista, jalanõu toestab jalga piisavalt ja on jalale meelepärasest hingavast materjalist, ongi see jalasõbralik. Mingil juhul ei tohi igapäevajalatsi valimisel lasta ennast mõjutada moe- ja ilureklaamil.

2. Mida tuleks jälgida jalatsi sise- ja välismaterjali puhul?

Kogu jalats peab laskma jalal hingata, jalg ei tohi selles higistada: see peab nii seest kui ka väljast õhku läbi laskma ega tohi samal ajal vett läbi lasta.

Väga oluline on lastejalatsi materjal.

Kahjuks aga pööratakse sellele liiga vähe tähelepanu: väljastpoolt vettpidav ja seest vooderdatud koheva kunst-karusnahaga jalats tundub praktiline ja soe, kuid on täiesti umbne, sinna tekib kiiresti kondensvesi ja jalg on jalatsis nagu jääkülmas veeloigus.

Pärast lapse jalast jalatsite äravõtmist pistke nendesse oma käsi, et tunda, kas need on seest endiselt soojad ja kuivad või hoopis niisked ja külmad. Ebakvaliteetsed lastejalatsid tuleks välja vahetada selliste vastu, mis on kasvavale jalale sõbralikumad.

3. Missugused on head spordi-jalatsid?

Spordijalatsite firmad valmistavad oma tooteid väga heal tasemel ja eri-
sugustest materjalidest. Kindlasti tuleks spordijalanõud valida harrastatava ala järgi: sellised, mis toodetud parimaks ja jalale ohutuimaks soorituseks just sellel spordialal.

4. Millised peavad olema talvesaapad?

Talvejalatsid peavad olema soojad ja seest kuiva hoidvad. Kontsakõrgus ei ole nende puhul oluline. Hea talve- saabas on kindla kuju ja toestusega: kand olgu mugavalt fikseeritud. Jalg peab jalatsis asetsema õigesti, seda toetavad ka korralikud tallatoed.

Mingil juhul ei tohiks külmal ajal kanda jalatseid sellisest materjalist, mis niiskust koguvad ja jala higistama ajavad.

5. Millised on tervislikud ja jalasõbralikud peokingad?

Peokingade jalasõbralikkus võib isegi teisejärguliseks jääda, sest neid kantakse harva ja üsna lühikest aega. Kui ilusad peokingad tekitavadki jalgadele ebamugavusi, on mõju lühiaegne ning jalg saab hiljem mugavates igapäeva-jalanõudes puhata ja kosuda.

6. Kas toasussid säästavad jalgu?

Sussid on jala tervise seisu- kohast täiesti vastunäidustatud. Kodus veedetakse iga päev suhteliselt palju aega ning kodujalatsid peaksid olema ortopeedilised, korralikust materjalist ja jalga toestama. Hästi sobivad näiteks lahtise kannaga ortopeedilised suvekingad.

7. Kas kodus võiks käia palja-jalu? Kumb pind on paljale jalale parem – vaip või sile põrand?

Toas peaks ikkagi kandma jalatseid, paljajalu vaibal või siledal põrandal käia ei ole jalasõbralik. Soojal põrandal või vaibal kõndides on jalatallal mugav ja ta vajub ära, n-ö ajab ennast laiali.

Paljajalu on hea kõndida konarlikul, ebamugaval pinnal – kõrrepõllul näiteks. Torkival pinnal kõndides püüab jalatald ennast võimalikult väikeseks kokku tõmmata ja see on väga hea talda tugevdav võimlemine. u

8. Kas kõikides jalatsites on vaja kanda ortopeedilisi tallatugesid?

Kellele on ortopeedilised tallatoed määratud, peaksid neid kandma kõikides jalatsites.

9. Millistest jalatsitest hoiduda?

Hoiduda maksab kontsata ja vormitutest jalatsitest ning sellistest, mis ostmise ajal haisevad. Hais iseloomustab materjale, mille komponentide hulgas on midagi toksilist.

10. Kuidas mõjutavad rühti sensortalla ehk kumera, nn kiiktallaga jalatsid?

Nende jalatsite loomisel on inspiratsiooni saadud Aafrikas elavatelt masaidelt, kes kõnnivad peamiselt paljajalu ebatasasel maastikul ning neil on suurepärane rüht ja füüsiline vorm.

Kumera tallaga jalatsite spetsiaalne sensortald tekitab ebatasasuse tunde
ja paneb aktiivselt tööle tasakaalulihaskonna.

Seega hakkavad tööle jala süvalihased, liikumise koormus jaotub tavapärasest suuremale hulgale lihastele, ülepingeid ei teki. Tänu tõhusale ja õigesti jaotatud koormusele on rüht õige.

11. Kuidas kumera tallaga jalatsit valida? Millele tuleks ilmtingimata tähelepanu pöörata?

Igal niisuguseid jalatseid tootval firmal on oma eripära, seetõttu tuleks kindlasti proovida eri valmistajate tooteid, et leida sellised, mis jalale kõige enam mugavust ja tuge pakuvad.

Soovitatav on ostmisel ka firmaga arvestada ja eelistada
originaale.

Sensortallaga jalanõud ei tohi seismise ajal mingiski suunas ära vajuda, jalad peavad püsima tasakaalus ja kõnd toimuma kannalt kõikidele varvastele, mitte kannalt üksnes suurele varbale. Kõndimise ajal ei tohi jalg vajuda ei sisse- ega väljapoole.

12. Kas esialgne tasakaalutuse tunne on loomulik?

Nende jalatsitega tuleb õppida kõndima. Alguses on tõesti kergelt ebamaine tunne, see on loomulik. See tunne läheb mööda siis, kui nende jalatsitega kõndimine on selgeks saanud. Harjutamisel kehakaal langeb, sest sel ajal sooritavad paljud lihased oma imetantsu ja kulutavad sellega tavapärasest märkimisväärselt rohkem energiat.

13. Kus ja millal kumera tallaga jalatseid kanda?

Need jalatsid sobivad asfaldil ja siledal stabiilsel pinnal, näiteks spordisaalides kõndimiseks. Konarlikul pinnal, näiteks metsas ja jää peal, nendega kõndida ei maksa.

14. Millised eelised on kumera tallaga jalatsil tavaliste jalanõudega võrreldes?

Kumera tallaga jalatseid kandes on rüht alati korras ja samm tempokas. Tänu koormuse jaotumisele paljude muidu suhteliselt passiivsena kõndimisprotsessist osa võtvate lihaste vahel väheneb seljalihaste koormus ning nende jalatsitega saab kiires tempos ja väsimata päris pikki vahemaid läbida.

15. Millal selliseid jalanõusid jalga panna ei maksa?

Ma ise kannan MBT jalanõusid ja tean oma kogemuste põhjal, et nendel kaob jäisel pinnal igasugune pidamine. Seetõttu on lumel ja jääl kõndida eriti ohtlik: suur oht on libiseda ja kukkuda, kusjuures nende jalatsite sammuseadmise mehhanism soosib libedaga just ohtlikku seljale kukkumist.

16. Kas päeva jooksul on vaja mitu korda jalatseid vahetada, et jalg saaks puhata?

Korralikke toa- ja õuejalatseid ei ole mingit tarvidust päeva jooksul vahetada. Muidu on aga nii, et pole mõtet üht ebamugavat jalanõu teise ebamugava vastu vahetada, sest pöiadeformatsioone soodustavad valesti valitud jalatsid nii või teisiti.

Kui pidevalt on ebamugav kõndida, on mõistlik arsti poole pöörduda ja täpne põhjus välja selgitada – kas asi on juba välja kujunenud pöiadeformatsioonis või valesti valitud jalatsites.

17. Millised on kõige levinumad pöiaprobleemid?

Kõige sagedasemad mured on ristivõlvi puudumine ja pöia pöördumine või vajumine sissepoole. Need hädad põhjustavad omakorda sääre või reie sissepoole pöördumist ja vaagna pöördumist ette – tagajärjeks on valu.

18. Kuidas ristivõlvi puudumine väljendub?

Ristivõlvi puudumisel on pöid lehvikukujuliselt varvaste suunas laienev, varbad asetsevad üksteisest eemal ja võivad olla deformeerunud (nn varbanukk, haamervarvas, küünisvarvas jt). Päkk näeb välja nagu nahapaksenditega kaetud padjake, tihti esineb konnasilmi – vaatamata korrapärasele pediküürile on need õige pea tagasi. Kõndida võib ristivõlvi puudumisel olla väga valulik.

Kui pöialuude vahele on pitsunud närv või veresoon, esinevad kas tunde- või verevarustuse häired.

19. Mida ristivõlvi puudumisel ette võtta?

Ristivõlv tuleks taastada, kasutades selleks ristivõlvituge. Minimalistlikud on jalanõusse pöidade alla kleebitavad toed, mis ei ole aga eriti head, sest võivad kinnitamisel sattuda valesse kohta, nihkuda, olla ebaõige kuju või suurusega (ei tõsta ristivõlvi piisavalt või tekitavad liigse mügara, osutuvad liiga laiaks jms), mõjudes seetõttu jalatsites võõrkehana.

Suuruselt järgmised on jalanõude ninasse, kogu pöiapiirkonna alla vabalt paigutuvad toed. Need sobivad hästi just suvejalatsitesse ja rihmikutesse.

Ortopeedilistel pooltaldadel on peale ristivõlvitoe ka pikivõlvitugi. Sellised täistallad katavad kogu tallaalust ja nende pikkus peab ühtima labajala pikkusega.

20. Kuidas väljendub pöia pöördumine või vajumine sissepoole?

Labajala ülemäärast pronatsiooni ehk pöia pöördumist või vajumist sissepoole esineb viimasel ajal järjest sagedamini. Sel juhul ei ühti sääre ja kanna keskjoon. Eriti just noorte puhul on see ka üks sagedasemaid sporditraumade põhjustajaid. Probleem on lahendatav individuaalsete tallatugede valmistamise ja nende igapäevase kandmisega.

21. Milliseid vaevusi tekitab lampjalgsus?

Tõelist lampjalgsust, s.t olukorda, mil puudub ühel ajal nii risti- kui ka pikivõlv ning pikivõlvi ei ole võimalik pöia asendi muutmisega taastada, esineb väga harva.

22. Kuidas on pöiaprobleemid seotud igapäevajalatsitega?

Kui igapäevajalats on jalakuju järgiv ja toestav ning jalal ei ole võimalik nendes vabalt ära vajuda, ei teki ka pöiaprobleeme. Jalale ei sobi äratallatud, valesti õmmeldud, liiga pehmed ja äravajuvad, üleliia laiad või liiga kitsad jalatsid.

23. Kuidas mõjutavad probleemsed pöiad inimese tervise üldseisundit?

Probleemsed pöiad mõjutavad inimese tervist otsast lõpuni, sest säärte, reie ja vaagna asendi muutuse tõttu muudab kuju kogu lülisammas ja rüht läheb paigast.

Rühivigade tõttu on kogu keha koormus jaotunud ebaühtlaselt ning see võib tunda anda kogu organismis, ka siseorganite asendis ja kopsude töös.

24. Kas jalatalla deformatsiooni on võimalik ka ise kindlaks teha?

Kõige paremini näitab ebakohad kätte igapäevajalats: kontsa kulumine vaid ühelt poolt või kui on näha, et kõndimise ajal pole tänavaga kontaktis mitte ainut tald, vaid ka osa jalatsiküljest või pöiaosast.

Käimisel ilmneva valu puhul tuleks aga spetsialisti poole pöörduda. Kõigepealt võiks minna perearsti vastuvõtule, vajadusel suunab ta hädasolija ortopeedi juurde. Seisundi täpsustamiseks saab teha kas talla podomeetrilise või kõnniraja-uuringu.

Samal teemal

16. jaanuar 2015, 10:10
Soovid kauem elada? Kõnni 20 minutit päevas!
13. jaanuar 2015, 16:47
Parim nipp libedaga ellu jääda: kõnni nagu pingviin
11. jaanuar 2015, 15:16
Jalatallad – tugi igal sammul
12. detsember 2014, 10:17
Üks küsimus: mu jalad higistavad ebameeldivalt, miks?