Lapsed

Lugu avaldati esmakordselt 2013. aasta jaanuari Tervis Plussis.

Rase? Jah või ei – selles on küsimus 

Catri Valner, 21. jaanuar 2015 15:44
Foto: PantherMedia / Scanpix
Kodused kiirtestid võimaldavad end mitmete haiguste suhtes ise testida – mugavalt ja diskreetselt. NB! Kodutestid ei asenda arstilkäiku!

Apteegis leidub peale ravimite ja toidulisandite mitmesuguseid kiirteste, mis mõeldud kodus kasutamiseks ning on lihtsad, mugavad ja usaldusväärsed. Testitegemine ei asenda regulaarset arstlikku kontrolli, kuid aitab haigust kindlaks teha arsti juures käimise vahepeal või tuvastada esimesi sümptomeid enne haiguse süvenemist. Kodus testida on lihtne, see on diskreetne ja võib anda vajalikku südamerahu enne arsti juurde jõudmist. Positiivse tulemuse korral pöördu kindlasti arsti poole diagnoosi kinnitamiseks.

Samal teemal

• Rasedus- ja ovulatsioonitestid. Nende valik apteegis on lai, testide erinevused puudutavad tootjaid ja disaini. Saadaval on riba-, plaat- ja pulktestid.

Ribatestid tuleb asetada uriini sisse, plaadi puhul tilgutada uriin ettenähtud avausse ning pulktesti võib asetada otse uriinijoa alla. Rasedustestidega määratakse uriinist rasedushormooni kooriongonadotropiin sisaldust ning lapseootuse saab tuvastada juba väga varases staadiumis – 10 päeva pärast viljastumist. Testida tuleks esimest hommikust uriini, sest selles on rasedushormooni kontsentratsioon kõige suurem.

Ovulatsioonitest tuvastab uriinist hormooni hLH (inimese luteiniseeriv hormoon). Testi positiivne tulemus annab infot algavate fertiilsete päevade kohta. Ovulatsioonitestid sisaldavad viit testi. Erinevalt rasedustestidest nende puhul esmast hommikust uriini ei kasutata.

Hormooni hLH mõõtmist peetakse usaldusväärsemaks ovulatsiooni määramise viisiks kui kehatemperatuuri mõõtmist.

• Menopausitest. Kiirtest mõõdab hormooni FSH folliikuleid stimuleeriv hormoon) sisaldust, mille teatud kontsentratsioon on postmenopausi näitaja. Positiivse tulemuse korral tuleks nõu pidada arstiga, et arutada võimalikku hormoonasendusravi vajadust ja individuaalset osteoporoosi haigestumise riski.

• PH-taseme test. Testiga on võimalik mõõta naise tupe pH-taset, mis on oluline naise organismi heaks talitluseks. Tupevooluse kõrgenenud pH-tase võib viidata günekoloogilistele hädadele.

• Klamüdioositest. Test tuvastab bakter Chlamydia trachomatise põhjustatud suguhaigust klamüdioosi, mis levib sek-suaalsel teel. Sellel sümptomeid tavaliselt pole ja haigus võib jääda aastateks avastamata, põhjustades uroinfektsioone, viljatust, enneaegset sünnitust ja raseduse katkemist. Klamüdioos on ohtlik vastsündinud beebidele.

• Uroinfektsioonitest. Test määrab uriinis esinevaid valke, nitriteid ja leuko-tsüüte, mis on peamised uroinfektsioonide näitajad. Nende varajane tuvastamine aitab ennetada bakterite levikut ja tõsiste põletike teket.

• Soolepolüübitest. Testi abil on võimalik tuvastada soolepolüüpe, mis võivad põhjustada käärsoolevähki. Test on usaldusväärne ning polüübi varajane avastamine aitab vähendada soolevähki haigestumise riski.

• Glükoositaseme ribatest. Vere suhkrusisalduse määramiseks ei pea soetama glükomeetrit kõigi selle juurde kuuluvate vahenditega. Ühekordselt saab selleks kasutada ka ribatesti.

• Kolesteroolitest. Test võimaldab kergesti ja kiiresti määrata LDL-kolesterooli sisaldust. Kõrgenenud kolesteroolitaseme tõttu hakkavad hävinema veresooneseinad ning see on suur riskitegur atero-skleroosi, infarkti ja insuldi tekkes.

• Allergiatestid. Kodused allergiatestid on mõeldud levinumate allergiatekitajate väljaselgitamiseks ja neid saavad abivahendina kasutada ka professionaalid, näiteks tervisekeskuse töötajad ja perearstid. Allergiatestidega on võimalik kindlaks teha eri allergeene, et tuvastada heinanohu, tolmulesta-, kassi-, piima-, muna- ja õietolmuallergiat.

Apteegist on võimalik leida ka ühekordseid alko- ja narkoteste.

Teksti aitas koostada Catri Valner, Liivalaia apteegi proviisor