Milline on õige varustus tuisuks ja külmaks

Kevadsuvisteks spordiüritusteks valmistumine ei alga päikese ja kuiva asfaldiga. Usinamad tervisesportlased teevad trenni aasta läbi, ka tuisus ja karmides miinuskraadides. Küsimus pole kunagi ilmas, vaid varustuses, millega saad treeningu nauditavaks teha aasta ringi.

Kui harrastajad võivad 30kraadise pakasega treeningu vahele jätta, siis tippudel sellist luksust tihti pole. Üldjuhul ei pea võistlust läbi viima siis, kui temperatuur on juba –20 kraadi. Kuid peale temperatuuri mängivad rolli ka tuul ja sadu. Näiteks võib õues olla küll –10 kraadi, ent 10meetrise tuulekiirusega on tegelikku külma juba 26 kraadi. Sellisel juhul võib õues trenni teha vaid erivarustusega ja maksimaalselt 45 minutit.

Kui aga ilmaolud lubavad muretult treenida, polegi muud, kui õige varustus selga ning värskes õhus liikumist nautima!

Trenn algab kergest soojendusest, kuni 15 minutit. Talvel ei tasuks end väga higiseks ajada. Soojendused ja venitused ei erine külmal ajal muul perioodil tehtavatest.

Riietuse kolm kuldset

Spordipesu on määrava tähtsusega. Puuvillaseid materjale ei soovitata ihu vastas hoida, kuna need koguvad niiskust ning võtavad aurustumiseks soojust nahapinnalt ja jahutavad seda. Seega võid muretseda sooja jope ja korralikud dressid, kuid kui ihu vastas pole polüestrist või polüamiidist pesu, mis niiskust edasi juhiks, on külmatunne sellegipoolest tulekul.

Pesu valides jälgi, et see oleks võimalikult ümber, sest liiga suure pesu puhul tekib õhuvahe, mis laseb samuti kehal jahtuda. Spordipesu pole ainult särk ja püksid, vaid ka aluskindad, alussokid ja isegi alusmüts.

Teiseks kihiks sobib paremini fliisist riietusese, mille võib soojemate ilmade korral ära jätta ning kanda vaid esimest ja kolmandat kihti.

Kolmandaks kihiks on tavaliselt tuulekindel dress või spordijope (nt mäesuusatamise puhul). Kallimad joped juhivad niiskust riietest välja, samas laskmata sel väljastpoolt sisse tulla.

Jope asemel võib dressi peale panna ka vesti, mis võimaldab kätel vabalt liikuda ning hoiab rindkere soojas. Väga külma ilma korral võib kanda ka kaht spordipesukomplekti.

Sall ei kuulu spordivarustuse hulka, mistõttu kaela hoiavad soojas pigem kõrge kaelusega spordiriided. Praegu on sportlaste seas populaarseks saanud Buffi pearätid, mida saab kasutada kaela- ja randmerätina, juuksekummina jm otstarbel.

Jälgi, et strateegilised piirkonnad oleksid kaetud. Achilleuse kõõluseid kaitsevad piisavalt kõrge säärega sokid, randmeid soojendavad vajadusel aluskindad.

Abi saab ka külma eest kaitsvast salvist. Põhilised hooldust vajavad piirkonnad on sääre- ja reielihased ning selg. Määrimisega peab olema ka ettevaatlik, sest soojendav kreem võib hakata nahal tulitama ning seda saab eemaldada vaid tavalise kreemiga. Muude kreemide tarvitamisel tuleb jälgida, et veesisaldus oleks null.

Liiguta ka tuppa tulles!

Kui lähed suusatama, siis hea abivahend suusasaabaste peal on suusatamiskatted, mida võib asendada ka suurte spordi­sokkidega.

Kui harrastad jooksmist, siis vaata üle jalanõude tallad, et need poleks liiga kulunud ega libedad.

Suures tuisus ja külmas õhus tekib tahtmine katta suu, kuid salli või Buffi kandmine suu ees pole just parim mõte. Väljahingatav õhk kondenseerub ja niiskus hakkab nägu jahutama.

On olemas spetsiaalsed näomaskid, mis katavad kõrvad, nina ja suu. On ka maske, mille sisse jäävad terve pea ja kael. Sellistel maskidel on väljahingamiseks ninapilu ja niiskuseprobleemi ei teki. Küll aga ei sobi need aktiivseks liigutamiseks, sest nendega ei saa vabalt hingata.

Jälgi, et riietus ei laseks tuult läbi, eriti müts. Suusatamisel, kus kiirused on veidi suuremad (eeskätt mäest laskumisel), võib märg otsaesine ja külm tuul põhjustada peavalu.

Krõbeda külmaga on ohutum jooksmine, kus kiirus pole nii suur kui suusatamisel. Hea oleks trenni kaasa võtta kaaslane, kellega saate teineteist jälgida. Kui nina hakkab valgeks tõmbuma, siis on külm juba liiga teinud ning viimane hetk siseruumi naasta.

Toas ei tasu jääda paigale, vaid püüda veri taas käima saada. Jookse varvastel, tee käteringe. Väldi aga kuuma veega soojendamist, sest külmunud jäse ei taju õiget temperatuuri. Tassike sooja teed tuleb aga kasuks.

Pimedamal ajal mine trenni võimalikult vara, näiteks lõunapausil. Hea aeg harjutamiseks on kella 10 ja 12 vahel. Liiga hilja trenni minnes ei kosu organism järgmiseks päevaks ja on väsinud. Vale koormus võib tagasilöögi anda alles mitu nädalat hiljem.

Kuid mis talvisel ajal kõige tähtsam – ära unusta helkurvesti!

Allikad: Kerstin Margus, Tartu Suusaklubi treener, jooksuekspert Meelis Minn

Jäta meelde!
* Esimene kiht polüestrist või polüamiidist spordipesu (särk, püksid, kuid ka kindad, sokid ja müts)!
* Kontrolli enne trenni varustust, kas suusamääre vastab ilmale ja ega jooksususs ole liiga libedaks kulunud.
* Hea aeg trenniks on kella 10 ja 12 vahel.
* Hoia pahkluud soojas!
* Lisaks temperatuurile jälgi tuule kiirust!
* Korralikku spordivarustust pese ainult spetsiaalse vahendiga. Vastasel juhul võid rikkuda riietuse tehnilised omadused.