Lisaained, allergia ja astma

Allergia lisaainetest. Seitsmeaastasel tüdrukul on viimase pooleteise aasta jooksul iga nädal olnud nahal sügelev kublaline lööve, kublad tekivad tunni-pooleteise jooksul. Tavapäraseid allergilisi nähte leevendavad antihistamiinsed ravimid on aidanud vaid osaliselt.

Ema on märganud, et osal juhtudest on lööve tekkinud pärast värviliste maiustuste ja mullijookide söömist-joomist. Mõnikord on lööve ilmunud pärast laste sünnipäevapidusid või muude meelelahutuste järel.

Tüdrukule määrati asovärvide- ja bensoaatidevaba dieet (nimetatud lisaained põhjustavad tihti probleeme). See parandas seisundit märkimisväärselt – haigusepisoodid harvenesid tunduvalt.

Antihistamiinse ravi lõpetamise järel tehti topeltpime platseebokontrolliga provokatsioonitest: mahlajoogiportsudesse lisati kas asovärvide segu või naatriumbensoaati või ei lisatud lisaaineid üldse.

Kublaline lööve tekkis 30 minuti jooksul üksnes lisaainet sisaldava joogi joomise järel. Lisaks märgati, et tüdruk muutus samal ajal ärrituvaks ja hüperaktiivseks. Seda seostati sügeleva kublalise lööbega.

Edaspidi soovitati dieedipiirangut jätkata. Sellel tüdrukul vallandasid allergiat peale lisaainete ka teised tegurid.

Mitut sorti lisaained.

Lisaainetel on Euroopa numbritunnus ehk E-tunnus. E-tunnus tähendab, et lisaaine on läbinud vastavad ohutushinnangud ja on Euroopa Liidus heaks kiidetud. Tulenevalt lisaainete põhiotstarbest jaotatakse need põhirühmadeks: 

• toiduvärvid (E100–E199),
• säilitusained (E200–E299),
• antioksüdandid (E300–E399),
• emulgaatorid, stabilisaatorid (E400–E499).

Peale põhiotstarbe võib lisaainetel olla ka teisi funktsioone. Üks ja sama keemiline aine võib ühes kontsentratsioonis toimida näiteks säilitusainena, teises aga parandada toidu struktuuri.

Põhirühmadele lisaks on kasutusel lisaainerühmad tähisega E500 – ... Nende hulka kuuluvad happesuse regulaatorid, jahuparendajad, paakumisvastased ained, lõhna- ja maitsetugevdajad, glaseerained, magusained, paksendajad, želeerivad ained, pakendamisgaasid jm.

Päritolult jagunevad lisaained:

• looduslikeks: merevetikatest saada-vad agar-agar (E406) ja karragenaan (E407), puuviljadest pärit pektiin (E440) jm,

• loodusidentseteks: askorbiinhape (E300) või säilitusained sorbiinhape (E200) ja bensoehape (E210),

• sünteetilisteks ilma looduses esineva analoogita: antioksüdant butüül hüdroksüanisool (E320) või asotoiduvärvid (E102 tartrasiin, E110 päikeseloojangukollane, E122 asorubiin, E123 amarant, E124 erkpunane 4R, E129 võlupunane AC, E151 briljantmust BN jm).

Allergia võimalikud vallandajad

Eri riikides läbi viidud uuringud on näidanud, et nahaprobleeme võivad esile kutsuda eelkõige asovärvid ja bensoaadid.

Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve.

Aspiriin, sulfitid ja tartrasiin ning astma

1950. aastate lõpus märgati, et toiduvärvid võivad põhjustada astmat. Kõige rohkem on uuritud asovärv tartrasiini ja 1960. aastal leidsid selle astmat põhjustavad omadused lõplikku kinnitust.

Astmahaigetest on lisaainete suhtes ülitundlikud eeskätt need inimesed, kes on ülitundlikud ka aspiriini ehk atsetüülsalitsüülhappe suhtes. Vanemad uuringud on kirjeldanud tartrasiinireaktsioone 8–50% aspiriinitundlikel patsientidel. Värsked ja paremini kontrollitud uuringud on tuvastanud mõne protsendi tartrasiinitundlikke patsiente.

Miks osa astmahaigeid ei talu tartrasiini, pole täpselt teada, kuid arvatakse, et aspiriini ja asovärvi molekulides on teatud sarnasusi. Peale asovärvide esineb üsna palju ülitundlikkust ka bensoaatide vastu.

1976. aastal teatati USAst, et toiduainetele lisatav naatriumbisulfit võib esile kutsuda astma ägenemist ja raske allergilise reaktsiooni. Veinidest, õllest ja apelsinimahlajookidest võib vabaneda vääveldioksiidi. On arvatud, et sulfitid võivad süvendada vaevusi 5–10% astma-haigetel.

Sulfitid mõjuvad ärritajana, võimalik on limaskestal sulfiti ühinemine mõne valguga, mille järel moodustub uus allergeen. Sulfititalumatust esineb rohkem saastunud õhuga piirkondades.

Sulfitid põhjustavad astmaatikutele enamasti kergekujulisi hingamisteede reaktsioone ning seda sagedamini kui muud lisaained. Teistel allergikutel seevastu, kel pole astmat, on sulfitiülitundlikkus haruldane.