Vastab Apotheka proviisor Janika Tähnas: "Nikotiinasendusravi (NAR) põhimõte seisneb selles, et plaastritest ja nätsudest imenduv nikotiini tase organismis on madalam suitsetamisel tekkivast tasemest. See aitabki leevendada suitsetamisel tekkida võivaid ärajäämanähte ning suitsetamistungi. On teada ka, et nikotiinasendusravi läbinu ei pöördu ka suurema tõenäosusega suitsetamise juurde tagasi.
Nikotiinasendusravi on abiks eelkõige tugeva sõltuvuse korral, mil suitsetamisest loobudes tekivad ärajäämanähud. Nendeks on peapööritus ja peavalu, ülemäärane higistamine, unehäired, suurenenud söögiisu, väsimus, keskendumisraskused, külmavärinad ning tugev suitsuhimu.
Et välja selgitada, kas inimesel on tugev, keskmine või nõrk nikotiini sõltuvus, võib abiks võtta Fagerströmi testi. Keskmise ja nõrga nikotiini sõltuvuse korral pole organismil tingimata tarvidust asendusravi kasutada, selleks tuleb ennast psühholoogiliselt ette valmistada ning säilitada tugevat iseloomu, et hoiduda suitsetamisest kui harjumuspärasest tegevusest. Kui aga varasemalt on siiski olnud ebaõnnestunud loobumisi ilma ärajäämanähtudeta ning kui inimene pole oma tahtejõus kindel, kas siis on nikotiinasendusravist abi.
Apteegis on müügil erineva annusega nikotiinplaastreid, nätse ning ka suuõõnesprei. Mida siis valida? Tegelikult on tugeva sõltuvuse korral oluline kombineeritud asendusravi. St, et kindlasti tuleb plaastri kasutamise ajal tarvitada ka nätsu või spreid. Inimene saab sel juhul ise lisaks manustada plaastri pealolemise ajal nikotiinivajaduse (suitsetamistungi) ilmnemisel, väikese koguse nikotiini närimiskummi või sprei abil.
Plaastritega asendusravi kestuseks on 8-10 (12) nädalat (sõltuvalt tootjast), mis tuleb kindlasti läbi teha, et loobumise tulemus oleks kestev. Alustama peaks kindlasti tugevaimast annusest ning kasutama järjestikku 6-8 nädalat, misjärel jätkama järjest nõrgamate astmetega 2 nädala kaupa. Kui inimene arvab, et ta soovib ise asendusravi skeeme koostada, siis siinkohal mainiks, et tulemus pole kindlasti nii tõenäoline, kui uuringute põhjal koostatud skeem. Seega tasub olla kannatlik ning järgida pakendis olevaid instruktsioone.
Nikotiinplaastreid on kahe toimekestvusega sõltuvalt tootjast - 16h või 24h. Plaaster paigaldatakse puhtale kuivale karvadeta nahapiirkonnale enamasti hommikul ning järgmisel päeval peab valima uue asukoha nahal (iga 7 päeva tagant võib olla sama koht). Lühema toimekestvusega plaastri korral tekib hommikuti tõenäolisemalt sigaretivajadus, mistõttu tuleks ärgates paari minuti jooksul hakata närima nikotiinnärimiskummi, et ei hakkaks tekkima ärajäämanähte ega tungi sigareti järgi.
Kui kellelgi on aga allergia plaastrite vastu, siis on alternatiiviks siiski vaid närimiskummid või suuõõnesprei, kuid nende puhul tuleks arvestada suitsetamise loobumisel mõnevõrra pikemat aega (vähemalt 3 kuud). Samuti tuleks alustada tugevama annusega närimiskummide kasutamisega lõpetades nõrgematega ning nikotiinisisaldavate nätsude kasutamise järgselt soovitatakse jätkata tavalise närimiskummi kasutamisega, kuni kaob ka närimiskummi sõltuvus.
Et nikotiin närimiskummist vabaneks ning läbi suu limaskesta imenduks, on närimiseks mõnevõrra teine tehnika kui niisama nätsu närimisel. Närida tohib vaid ühe padjakese korraga ning vaid mõned korrad, kuni on tunda kibedamat maitset. See näitab, et nikotiin vabaneb närimiskummist, misjärel tuleb see asetada ühele põse siseküljele. Kui teravam maitse on kadunud, tuleks närida veel veidi ning asetada närimiskumm teise põse siseküljele. Ühte närimiskummi tohib hoida suus kuni 30 minutit, misjärel vajadusel asendada teisega. Ööpäevas ei tohi tarvitada üle 24 närimiskummi.
Monoteraapiana (kui on plaastriallergia) sobivad närimiskummid asendusraviks pigem neile, kellel on mõõdukas nikotiinsõltuvus. Enamasti kaasneb tugeva sõltuvusega ka öine nikotiini vajadus, mistõttu on väga tülikas närimiskummi kasutamine ning seetõttu on suur risk, et inimene pöördub suitsetamise juurde tagasi. Mida sel juhul teha, kui tugeva nikotiinsõltuvuse korral ei piisa vaid närimiskummi kasutamisest? Sel juhul tuleks asendusraviskeemi lisada retseptiravim.
Suitsetamisest loobumisel kasutatakse retseptiravimitena toimeaineid varenikliini või bupropiooni. Selliste ravimite eesmärk on leevendada ärajäämanähtusid ning tungi suitsetamise järele. Ravi tuleb alustada siis, kui inimene pole veel suitsetamist maha jätnud. Sel juhul peab inimene kindlaks määrama suitsetamisest loobumise päeva ning alustama ravimi kasutamist 1-2 nädalat varem (sõltuvalt toimeainest). Kui aga inimene ei suuda suitsetamisest päeva pealt loobuda võib kaaluda ka järkjärgulist vähendamist, mistõttu on ravi kogukestus kindlasti ka pikem. Retseptiravimite kasutamisel on väga oluline ravimi toimimisest või mittetoimimisest rääkida raviarstiga, kes saab vajadusel kohandada raviskeemi. Nii nagu iga ravimiga, võivad ka selliste ravimite puhul ilmneda kõrvaltoimed, millest samuti tuleb kindlasti rääkida arstile.
Suitsetamisest loobumiseks kasutatavate retseptiravimite ravikuuri ajal on lubatud kasutada ka nikotiinasendusravi (plaastreid, närimiskumme, suuõnnespreid), kuid mitte sel ajal, kui inimene veel suitsetab. Kasutades nikotiini aseainet ning jätkates samal ajal suitsetamist, võib koosmõju põhjustada nikotiini mürgistuse!
Nikotiinasendusravist või suitsetamisest loobumiseks mõeldud retseptiravimite kasutamisest pole aga suurt kasu, kui inimesel puudub tegelik valmisolek. Seega loobumise eelduseks on KINDEL SOOV JA TAHE!"
Kommentaarid