Maapähkliallergia riski vähendab varane kokkupuude maapähklitega

Maapähkliallergia levik lääneriikide laste hulgas on viimase kümne aasta jooksul kahekordistunud ning maapähkliallergiat on hakanud ilmnema ka Aafri­kas ja Aasias, kirjutab portaal Meditsiiniuudised.

See ajendas teadlasi läbi viima uuringut, milles hinnati maapähklite tarbimise ja nende vältimise strateegiaid, et teha kindlaks, millise strateegia abil saaks kõige tõhusamalt vältida maapähkliallergia väljakujunemist väikelastel, kellel esineb kõrge allergia tekke risk.

Juhusliku valiku alusel määrati uuringus osalema 640 väikelast raskekujulise ekseemiga, munaallergiaga või mõlemaga ning jaotati nad rühmadesse, milles tarbiti või välditi maapähkleid kuni viienda eluaastani (60 elukuud).

Uuringu ajal surmajuhtumeid ei esinenud. Samuti ei esinenud vältimise rühma ja tarbimise rühma vahel märkimisväärseid erinevusi haiglaravi määra või raskete kõrvalnähtude puhul. Kõikide kõrvalnähtude osas teatati 99% osalenute puhul mõlemas rühmas vähemalt ühest juhtumist, kusjuures tarbimise rühmas registreeriti rohkem kõrvalnähte kui vältimise rühmas (vastavalt 4527 ja 4287). Kõrvalnähtude puhul, mille esinemissagedus oli kahes rühmas erinev, tehti kindlaks viis kategooriat, milles sagedus oli tarbimisrühmas kõrgem: ülemiste hingamisteede põletik, viiruslik nahapõletik, gastroenteriit, urtikaaria ja konjunktiviit. Neis kategooriates olid kõrvalnähud üldjuhul leebed või mõõdukad ningraskusastmelt rühmade lõikes märkimisväärselt ei erinenud.

Teadlased järeldasid, et kokkupuude maapähklitega noores eas vähendas oluliselt maapähkli allergia väljakujunemise sagedust laste hulgas, kellel esines kõrge risk nimetatud allergia suhtes, ning moduleeris immuunsusreaktsiooni maapähklitele.