Tasakaal, vaheldus ja teadlik enesejuhtimine

Tasakaal ja vaheldus elukorralduses on enda vormis hoidmise kaks alus-printsiipi. Kõigepealt on oluline see, et artisti elus oleks peale lavaelu ka muud, mis tekitaks tähendusega emotsioone, oleks tähtis. Vastasel juhul on liiga kerge jääda oma lavaelu kogemuste sisse.

Tugevad ja toetavad lähisuhted, pere eelkõige, on üks esmasemaid tööelu tasakaalustajaid. Isegi kui lähedane on sama valdkonna inimene, on koduses õhkkonnas esiplaanil teised tunded ja teemad, mis töösse ei puutu. Seega on lähisuhted väga hea viis ka tööst eemaldumiseks.

Hobid, mis viivad mõtted eemale oma igapäevatööst, on samuti head tasakaalustajad.

Head tasakaalustajad tunneb ära selle järgi, kui palju nad erinevad tööalasest tegevusest. Sedakaudu jõuame ka teise printsiibini – vaheldus. Inimene vajab oma elus ühelt poolt korrapära – et asjad oleksid ennustatavad –, samas aga ka piisavalt vaheldust, et taluda korrapära. Selle parimaks näiteks on vaimse ja füüsilise tegevuse vaheldamine elukorralduses.

Füüsilisest tegevusest leiavad kosutavat vaheldust näitlejad-lauljad, kes peaasjalikult ikka vaimset tööd teevad. Seejuures on tähtis tõsiasi, et seda kõike saab eesmärgipäraselt korraldada. Ei tasu karta, et see “sööks ära” loomeinimestele nii omast spontaansust ja vabadust. Teadlikult oma aja ja tegevuste läbimõtlemine ja kavandamine võib seda edukalt hoopiski toetada.

Ümberlülitumine tööst – näiteks mängitavast rollist – tavaellu tuleks samuti läbi tunnetada ja sellele teadlikult läheneda. Mõnele aitab sellest, et riputab kostüümi varna, teisele on abi mõnest rituaalist. Rituaalide puhul on loomulikult esiplaanil eesmärgipärasus (et aitaks lõpetada eelmist tegevust ja alustada järgmist) ning tervislikkus, mistõttu näiteks alkohol ei ole kuidagi hea vahend.

Igaüks leiab endale sobiva rituaali ise, võib näiteks mõttes oma rolli analüüsida, lõpetades nentimisega, et tänaseks on etendus läbi ja võin koju minna. Või näiteks kolleegidega väike istumine pärast etendust, mis paneb õhtule punkti. Ka autosõit koju võib olla heaks ümberlülitumise rituaaliks.

Endale teadvustada, mida, miks ja kuidas ma teen, on kõige selle juures aga ikka äärmiselt tähtis. Mõnikord võib see tähendada ka iseendaga vastandumise vajadust.

Keskendu olulisele. Inimestel, kelle töögraafik on äärmiselt tihe ja pingeline, on eriliselt oluline oma aja oskuslik jaotamine. Siia lisandub üks lihtne põhimõte: kui ajad on pingelised, tuleb ressurssidele (aeg, emotsionaalsus, energia jne) läheneda optimaalselt. Keskenduda tuleb (ainult) olulisele, vajalikule. Kas halbu mõtteid või haigusi on näitlejale vaja? Ilmselt mitte, siis tulekski keskenduda sellele, mida on vaja – tugev tervis, head mõtted jms. See kõik on jutt keskendumisest ja oma tähelepanu suunamisest.

Suuna tähelepanu positiivsele. Ma ei ütle kindlasti, et positiivne mõt-lemine hoiab viirushaigused eemal, kuid heaolu tugevdamise seisukohalt on tähelepanu suunamine positiivsele kindlasti kasulik just ressursside kokku-hoidmise seisukohalt. Me ei kuluta negatiivsele oma energiat, ja seeläbi jääb seda rohkem heal eesmärgil tarvitamiseks. Ja lõpuks jõuame taas tasakaalu juurde tagasi – selliselt ekstra läbimõeldult oma ressursside jagamise perioodile peaks kindlasti järgnema periood, kus saab olla vabalt, ilma planeerimata.