Kristel ei pea end suusatamises eriliseks sportlaseks, vaid pigem üdini pühapäevasuusatajaks, kes liigub mitte selleks, et valmistuda järjekordseks võistluseks või kaotada kaalu, vaid ainult puhtast rõõmust. Armastus murdmaasuusatamise vastu on Kristelil juba 10 aastat ning ei näi raugevat.
Lapsena olid Kristelil puusuusad, mis käisid rihmadega saabaste külge ning millega oli võrdlemisi ebamugav edasi liikuda. Siis ei saanudki tüdruk suusatamisest õiget mekki tunda ja et ka koolis kehalise tundides suusatamisele rõhku ei pandud, jäigi üle suusatamisele vaid tugitoolisportlasena kaasa elada. „Millegipärast on mulle alati meeldinud vaadata talialasid, eriti murdmaasuusatamist. Juba lapsena vaatasin suurvõistlusi ja imetlesin, kuidas sportlased küll nii kiirelt ja justkui ilma pingutuseta liiguvad. Neid vaadates tundus suusatamine imelihtne,“ räägib Kristel. Siiski kulus veel aastaid enne, kui ta ise omal nahal tundma hakkas, et jah, suusatamine ongi lihtne.
Esimesed suusad ostis Kristel pooljuhuslikult. Teel soojamaareisilt koju sattus ta lennukis ajalehte lugedes kuulutusele, mis teatas suusavarustuse allahindlusest. Juba järgmisel päeval oli Kristel poes ja ostis endale varustuse. „Need ei olnud kuigi ägedad suusad. Ma ju ei teadnud, kas sõidan klassikalist või vabastiili. Poes siis arutasime müüjaga asja ja tema soovitusel ostsin universaalsed suusad. Hiljem selgus, et see oli viga, sest asjad, mis peaksid kõlbama justkui kõigeks, ei kõlba tegelikult õieti millekski,“ räägib Kristel. Igal juhul määris ta müüjalt saadud juhendi järgi suusad ära ja läks esimest korda suusatama. Suusamääre osutuks nii pidavaks, et Nõmme kõige järsumast mäest sai Kristel rahulikult suuskadega üles kõndida. „Ei libisenud ma ei tagasi ega kahjuks ka mitte edasi,“ muigab ta. Paar korda käis ta veel mittelibisevate suuskadega sõitmas ja oleks peaaegu suusatamisele käega löönud, kui poleks sõpradega Otepääl saanud nn päris suuski proovida. „Ilm oli imeilus, võtsime laenutusest suusad ja läksime rajale. Alles siis sain ma aru, mismoodi peavad suusad päriselt libisema. Ega ma ju endiselt suusatada õieti ei osanud, aga nüüd vähemalt suusad ei takistanud enam minu edasi liikumist,“ räägib ta. Kristel jättis meelde laenutuse suuskade margi ning kodulinna jõudes läks ja ostis endale täpselt samasugused. Need on vabastiili suusad ning nendega sõidab Kristel tänini.
Vaimustavalt mõnus
Alguses oli Kristeli vaimustus suusatamisest nii suur, et käis rajal iga nädal. „Õppisin ise vabastiili selgeks. Vaatasin, kuidas teised sõidavad ja katsusin samamoodi liikuda,“ räägib ta. Natuke nõu sai ta ka ühelt suusafännist sõbralt, kes rääkis veidi teooriat juurde ning aitas aru saada, mida Kristel võiks veel teisiti teha. „Varsti tekkiski tunne, et ma enam ei koperda, vaid sõidan,“ räägib ta ja lisab, et ta käib rajal puhtalt naudingu pärast. Eesmärk ei ole kellestki mööda saada või suusatamist väga suure ja tõsise treeninguna võtta. Tavaliselt sõidab Kristel järjest vähemalt tund aega ning lemmikrajaks on viimasel ajal Harku ring Nõmmel. Kuigi see rada on valgustatud ja seal saaks sõitmas käia ka pimedal ajal, näiteks peale tööpäeva lõppu, eelistab Kristel suusatada päevavalguses – rajatunnetus ja tasakaal olevat hoopis teine. Boonuseks on veel muidugi see, kui juhtub olema ka päikeseline ilm.
Kui väga paljud Eesti inimesed ohkavad kurvalt lume maha tulles, siis Kristel ootab lund ja kurvastab, kui talv lumevaeseks jääb. Kahjuks kohe esimese lumega enamasti sõitma minna ei saa, aga sellegipoolest jälgib Kristel siis kogu aeg rajainfot, millal on suusarada juba nii hea, et saab sõidu ette võtta. „Mingil ajal ma pelgasin, et äkki unustan suusatamise ära, sest aeg, mil suusatada saab, on ju tegelikult lühike. Aga ei – esimestel kordadel olen ehk natuke kobam, aga juba paar korda mäest alla sõites tuleb kõik jälle meelde,“ ütleb ta.
Nendele, kes pole aga väga ammu suusatanud, kuid sees kripeldab, et tahaks jälle proovida, soovitab Kristel, et võtke algatuseks laenutusest suusad ja katsetage, kuidas on. „Ei ole vaja kohe investeerida varustusse või spetsiaalriietesse. Ka täiesti tavalised paksemad spordipüksid ajavad asja ära,“ ütleb ta. „Kõige tähtsam on hoopis see, et sa ise tahad kargel talvepäeval minna välja liikuma. Ja see ettevõtmine tasub kindlasti ära – juba tunnike lumises metsas annab tohutult energiat ja häid emotsioone. Lisaks veel ilusad punased põsed ja natuke surisevad lihased. Suusatamine on mõnus!“
Fakte suusatamisest
- Kuni 19. sajandi teise pooleni peeti suusatamist pigem mehelikuks spordialaks. Naistele sobivamaks peeti siis uisutamist.
- Suusatamise sünnimaaks peetakse Norrat. Arvatakse, et inimesed kasutasid puutükke lumel edasiliikumiseks juba 22 000 aastat tagasi.
- Murdmaasuusatamine on üks seitsmest spordialast, mis on alati olnud taliolümpiate kavas.
- Kuni 1980. aastateni sõideti ainult klassikalises stiilis.
- Suusatamine koormab ligi 90 % lihaskonnast.
- Suusatamine sobib hästi ka ülekaalulistele ja eakatele, kuna koormab liigeseid vähe.
Kuidas valida endale sobiv suusavarustus?
Kõigepealt tee kindlaks, kas sul on vaja klassikalise tehnika või vabastiili suuski. Kui sõidad mõlemas stiilis, siis leidub ka universaalsuuski.
- Klassikasuusad on vabastiili suuskadest pikemad ning võiksid olla oma kasvust 15–25 sentimeetrit pikemad. Küsi müüjalt suuski oma kehakaalu järgi, sest mida raskem sa oled, seda jäigem peaks olema suusk. Poes määratakse kohe ära ka suusa nn pidamistsoon ehk koht, kuhu on õige määret panna.
- Uisku on mõnusam sõita lühemate suuskadega ning need peaksid suusatajast pikemad olema vaid 15 sentimeetrit. Neid tuleks samuti küsida oma kehakaalu järgi.
- Ka suusakeppide pikkus oleneb sõitmistehnikast. Klassikasõidu kepid peaksid ulatuma maast õlanukini, vabastiili kepid kuni kõrvanibuni. Kauplustes on ka tabelid, kust saad oma pikkusele sobivad kepid valida.
- Uisusaapad erinevad klassikasaapast selle poolest, et on ülevalt toestatud, seevastu klassikasaabas on madalam. Leidub ka kombisaapaid, millega harrastaja saab sõita mõlemat stiili. Saapad ei tohi kindlasti olla väiksed, vaid pigem pool kuni number suuremad.
- Klambrisüsteemid on samad kõikidel erinevate stiilide saabastel, kuid tasub tähele panna seda, et erinevate firmade klambrid ja saapad ei pruugi ühilduda. Nii oleks mõistlik osta klambrid ja saapad koos.
- Riietus vali suusatama minnes selline, et sul on kogu tegevuse ajal mõnus – et ei oleks külm, et tuul ei puhuks riietest ebameeldivalt läbi ega ei hakkaks sa üleriietamise tõttu ka higist nõretama. Riietus võiks olla kihiline ja peab kaitsma tuule eest, kuid samas niiskust läbi laskma. Riideid on parasjagu, kui sõidu alguses tunned end veidi jahedalt. Hea oleks kasutada spetsiaalset võrkpesu, mis jätab keha ümber kuiva õhukihi. Kindlasti kasuta mütsi, mis katab kõrvad. Nii väldid kõrvalestade külmumist. Pärast suusatamist vaheta kohe riided kuivade ja soojade vastu, et mitte külmetuda.
Rajainfot vaata http://terviserajad.ee/
Artikkel ilmus esmakordselt BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis" (detsember 2015), mis on saadaval kõigis BENU apteekides.
Kommentaarid (0)