Gripp murrab laste kõrval massiliselt ka tööealisi inimesi (5)

Aasta viiendal nädalal  (01-07.02.2016) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 7372 haigestunut, neist veidi üle 52 protsenti olid lapsed. Arstide poole pöördunute üldarv kasvas nädalaga 19 protsenti, nende hulgas suurenes grippi või gripitaolistesse haigestunute osakaal 53 protsendi võrra. Grippi haigestumine on endiselt tõusutrendis.

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialisti Olga Sadikova sõnul on haigestunute seas endiselt enim kuni 15 aastaseid lapsi.  „Haigestumiste juurdekasv on veidi aeglustunud enamikes vanuserühmades, välja arvatu tööealiste inimeste vanusrühmas, kus haigestumine kasvas 42 protsenti,“ lisas Sadikova. 

Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal on kasvanud muude viiruste seas nüüdseks 78 protsendini. „Muutused on toimunud peamiselt levivate  gripiviiruste hulgas, kus seni domineeriva gripiviiruse  A(H1N1)pdm09 osakaal on hakanud pisut langema ja B gripiviiruste osakaal tõusma.  Kuna B-gripiviirus on väiksema levikupotentsiaaliga, võib oodata haigestumuse tempo mõningast aeglustamist," ennustas gripispetsialist.

Gripi tõttu on intensiivravi vajanud 25 inimest

Kõnealusel nädalal said kinnituse 303 gripiviirust, neist 164 olid A- ja 139 B- gripiviirused. Täpsemalt määratleti 28 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09.

Kokku on hooaja algusest laboratoorselt kinnitatud grippi 646 korral, neist  375 korral on olnud tegu A- ja 271 korral B-gripi juhuga.

Grippi ja gripilaadsetesse haigustesse haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Narvas, Pärnumaal ja Tallinnas.

E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 227  patsienti. „Seejuures on tähelepanuväärne, et üle 60 protsendi haiglaravi vajanutest on olnud lapsed ja noorukid vanuses kuni 19 eluaastat,“ ütles Sadikova.

Alates jaanuarist on seitsme haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 25 inimest vanuses 29.– 91 eluaastat, kõik kuuluvad riskirühmadesse. Peamiseks riskiteguriks on vanus - 14 patsienti olid vanuses 65 ja üle. 11-l patsiendil olid kaasuvateks haigusteks südame-veresoonkonnahaigused. 

Andmed intensiivravi vajanute vaktsineerimise kohta kas puudusid või on kindlalt teada, et inimesed ei olnud vaktsineeritud. Eeldada võib, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.

Kokku on tänavusel hooajal surnud viis inimest

"Sel nädalal saime infot veel kolme gripist tingitud surmajuhu kohta," kinnitas Olga Sadikova. Hooajal kokku on gripi tõttu surnud viis inimest vanuses 53 – 91 eluaastat. Neist 4 inimest kuulusid  riskirühmadesse nii vanuse kui ka raskete krooniliste haiguste tõttu. Üks inimene kuulus riskirühma raske kroonilise haiguse tõttu. „Peamisteks põhjusteks, miks inimesed on gripi tõttu surnud on esiteks see, et neist keegi ei omanud gripivastast kaitset, ei olnud vaktsineeritud ja teiseks kindlasti hiline pöördumine arsti poole,“ sõnas Sadikova.

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  loetakse haigestumuse intensiivsust väga kõrgeks kolmes riigis: Soomes, Venemaal ja Ukrainas, kõrgeks Maltal, Iirimaal ja Kreekas. Keskmiseks hindavad grippi haigestumise intensiivsust 15 riiki, teiste seas ka Eesti.