Meeled

Lugu ilmus esmakordselt 2012. aasta novembrikuu Tervis Plussis.

Muusikateraapia: ühte ergutab Mozart, teist raske rokkmuusika (1)

Krista Link (Eesti Naine), 19. veebruar 2016 16:50
Foto: PantherMedia / Scanpix
Musikaalsus on peidus igas inimeses – see alge tuleb vaid üles leida, teab muusikateraapia doktor, koolitaja ja Muusikateraapia keskuse juhataja Alice Pehk. Oluline osa teraapiaprotsessist ongi endas peituvate potentsiaalide avastamine.

Muusikateraapia sai alguse Ameerikast pärast teist maailmasõda. See teraapialiik seisab teaduslikel alustel, seda rakendatakse kogu maailmas nii ravis, kui ka taastusravis ning viimasel ajal järjest enam ka haigusi ja sisemisi ebakõlasid ennetavas töös.

Samal teemal

Muusikateraapiat saab kasutada stressiga toime- tuleku parandamisest meeleolu- ja ärevushäirete ning psühhooside ravi toetamiseni, kriisiseisundite leevendamisest enesearendamiseni, vaimsete ja füüsiliste puuetega inimeste tervendamisest koomapatsientide ravini. Tegeletakse nii last ootavate emade kui ka inimestega hospiitsis nende viimastel elupäevadel.

Loomulikult saab muusikat tervist edendavalt rakendada ka väljaspool teraapiakonteksti – näiteks hoolikalt valitud muusika spaaprotseduure toetamas, oma lemmik-muusika nautimine või kooris laulmine.

• Muusikateraapia annab võimaluse kuulata ja avastada ennast muusika kaudu. Teraapias kasutavad klient (grupi-teraapias kliendid) ja terapeut suhtlemises ka muusikat. Rakendust leiavad nii muusika kuulamisel põhinevad meetodid kui ka musitseerimine – enamasti vaba, improvisatsiooniline musitseerimine pillide või hääle abil.

Ei rõhutata kliendi haigust või nõrkusi, vaid võimaldatakse taasavastada oma mänguline ja loominguline külg.

• Psühhoteraapiline muusikateraapia ei erine verbaalsetest psühho-teraapiatehnikatest muu poolest, kui et ühe teraapiavahendina kasutatakse muusikat.

Kui sõnaliselt suheldes oleme tihedas ühenduses vasaku ajupoolkeraga ning väljaöeldu on sageli tsenseeritud, saab muusikalises eneseväljenduses
impulsiivselt ja samas turvaliselt “välja öelda” ka kõige ebameeldivama.

Enamasti leiavad kasutust rütmipillid, kuid mängitakse ka klaverit, kitarri vm. Inimene ei pea oskama neid instrumente virtuoosselt käsitseda, ta ei pruugi olla neid varem sõrmegagi puudutanud. Ka häält kasutatakse muusikateraapias instrumendina: tegu pole niivõrd laulmisega, vaid hääle abil helide esiletoomisega.

Oma häälega sõbraks saamine võib olla võtmeks oma mina tugevdamisel, enese-hinnangu tõstmisel, eneseteadvuse ja -väärtuse suurendamisel.

• Muusika toimib inimestele erinevalt. Kui muusikateraapiaks valitakse kuulamistehnikad, on oluline välja selgitada, kuidas muusika toimet avaldab.

Mõned meist oskavad üsna kindlalt nimetada muusikat, mis tasakaalustab ja paitab või vastupidi, ebameeldivalt puudutab – ühele meeldib Mozart, teisele heavy metal. Ka muusika toimet inimesele saab teraapiaprotsessi käigus uurida. Terapeut lähtub muusikat valides ka muusika teaduslikult põhjendatud mõjust.

Muusikateraapia on tõhus eri valdkondades. Tähtis on, et terapeut oleks professionaal ning oskaks leida sobiliku ja eeldatavalt tulemusliku meetodi.

Tulemuslikkuse hea eeldus on kliendi tugev motivatsioon. Aga juba muusika ise toimib üsna suure motivaatorina. Eriti oluline on see lastel, kellele muusikalised tegevused on väga meeltmööda ja kes näiteks kuiva logopeedilise hääliku-
ühendite hääldamise kõrval heal meelel laulmist naudivad, mis selliste näidustuste puhul annab ka häid tulemusi.

Plaate, millel seisab “Relaxation” või“Music Therapy”, ei saa alati puhta kullana võtta – suure hulga selliste plaatide puhul pole muusika tegelike toimetega arvestatud. Peaksime usaldama pigem oma sisetunnet ning valima kuulamiseks muusika, mis hetkel just endale toetav ja meelepärane tundub.