Masingu kool jagab kiindumushäirega laste abistamise kogemusi

Masingu koolis hakkab lõpule jõudma Norra finantsmehhanismist rahastatud projekt, mille kaudu sooviti läbi proovida, kuidas õnnestub tugevalt häiritud psüühikaga noori inimesi ümbritseva maailmaga lepitada spetsiaalset teraapiakeskkonda kasutades. Projektiga sooviti välja töötada pikaajaline rehabilitatsiooniprogramm sellistele lastele ja noortele, kelle juures tavaliselt kasutatav ravi, eripedagoogikavõtted ning sotsiaaltöö ei anna tulemusi.

Masingu koolil on aastakümnete pikkune kogemus, kuidas tundeelu-, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega õpilasi õpetada tavaprogrammi järgi erikooli tingimustes. Kooli pedagoogide meeskonnale oli aga saanud järjest enam selgeks, et paljude häiritud psüühikaga laste probleemid asuvad nii sügaval, et tavalise igapäevase tööga koolipäevade ajal ei õnnestugi neid n-ö tagasi võita.

Norra riigi abiga

„Otsisime juba aastaid võimalust leida ruumid ja rajada kooli juurde koht, kus niisuguste noortega saaks rahulikult töötada ka väljaspool koolipäeva. Kui selline õpilane astub pärast tunde tänavale, siis on suur risk, et kõik päeval tehtu haihtub. Veel suurem on risk, et ta järgmisel hommikul kooli ei jõuagi,” räägib Masingu kooli direktor Tiina Kallavus, kellel on lisaks pedagoogi haridusele omandatud sotsiaaltöötaja ja terapeudi eriala.

Koos entusiastidest meeskonnaga õnnestus Kallavusel kirjutada projekt, mis sai üle-eelmisel aastal rahastuse. 2014. aasta novembris avas kool Pepleri tänaval ravikodu, kus riskirühma kuuluvad noored saavad kolme kuu kuni aasta vältel elada miljööteraapilises keskkonnas ning olla ööpäev läbi abistajate-spetsialistide vaateväljas, õppides ja harjutades igapäevaeluks vajalikke oskusi ja kinnistades uusi käitumismudeleid. Samal ajal töötatakse noore perega, kui see olemas on, et rehabilitatsiooniprogrammi läbimise järel saaks võimalikuks jätkata kätteõpitut juba vähema toega.

Projektis läbis uut moodi teraapia mitukümmend noort. Konverentsil tutvustab ravikodu meeskond töö tulemusi. „Oleme viimase pooleteise aasta jooksul nii laste kui ka enda kohta paljut õppinud. Kõige keerulisem on ehk olnudki leida endas jõudu ja oskust jääda ka kõige suuremas kriisis rahulikuks, suuta näha ka kõige räigemate tegude taga last, kes on hirmul ja haavatud. Ühise meeskonnana lapsi toetades õppisime seejuures igaüks vaatama ka sügavalt enda sisse mõistmaks, mis juhib täiskasvanu reaktsioone ja tegevust,” ütleb Tiina Kallavus. Ta tunnistab, et projekt on olnud ootamatult suur väljakutse ka neile endile ning vajanud spetsialistidelt suurt julgust.

Tabamata mure

Sellest kõigest reedel toimuval konverentsil räägitaksegi. Lootuses, et kogemused levivad ja läbiproovitut saab hakata kasutama üle kogu Eesti.

Uus taastusprogramm ei sündinud siiski vaid katse ja eksituse meetodil. Selle väljatöötamise juures oli abiks taanlasest lastepsühholoog ja terapeut Niels Peter Rygaard, kelle elutööks on olnud kiindumushäire uurimine ja kelle koolitusprogrammide järgi on keeruliste psüühikahäiretega laste ja noortega töötamist õppinud terapeudid üle maailma.

Lisaks lööb Masingu kooli ravikodu meeskonnas kaasa kaks varem Norras õppinud ja töötanud inimest: psühhiaater Anne Daniel ja kliiniline psühholoog Airiin Demir. Kõik kolm on kohal ka konverentsil ja astuvad üles ettekannetega.

Üritus leiab aset Tartu Masingu koolis kella 9–15.

------------------------------------

Mis on kiindumushäire?

# Kiindumushäire mõiste hõlmab mitmesuguseid käitumisprobleeme, mis on omased lastele, kellele ei ole esimestel eluaastatel saanud piisavat lähedast hoolt. Imiku- ja väikelapseeas kinnistunud hirmud, usaldamatus ja võimendunud ellujäämisinstinkt võivad muuta lapse tulevases elus pidurdamatuks, ebastabiilseks ja tema käitumise raskesti mõistetavaks.

# Kiindumushäiret tuleb sagedasti ette lastekodusse või hooldusperre sattunud laste seas, aga seda võib esineda ka päriskodus elavail lastel, kui vanemad (eeskätt ema) pole osanud või saanud lapsega piisavalt tegelda.

# Teraapilises keskkonnas toimuva pikaajalise tugiprogrammi kaudu saab abistada ka muudel põhjustel tekkinud psüühikahäirega lapsi ja noori, kelle häire algpõhjuseks on midagi muud, näiteks posttraumaatiline stress, autism, sõltuvus jne.

# Häire kohta saab lisa lugeda Niels Peter Rygaardi raamatust „Kiindumushäirega laps. Praktilise teraapia käsiraamat” (2014), mille on välja andnud MTÜ Igale Lapsele Pere. Rygaardi tasuta koolitusprogrammid leiab tema kodulehelt www.nielspeterrygaard.com.