Valitsus otsustas: limonaadimaks tuleb, mahlad jäävad priiks! (43)

Valitsuskabinet arutas täna hommikul magustatud jookide maksustamise kontseptsiooni ja uue maksu kehtestamist. Eesmärk on suunata tarbijaid kasutama tervislikumaid jooke ja mõjutada magustatud jookide tootjaid vähendama toodete retseptides suhkrut. Naturaalsed mahlad kavatsetakse esialgu maksustamise alt välja jätta ning seoses sellega esitab valitsus riigiabiloa saamiseks vastava taotluse Euroopa Komisjonile.

Heakskiidetud kontseptsiooni järgi on plaanis maksustada magusainega või lisatud suhkruga joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta. Suhkrut ja magusainet sisaldavate jookide täpsed maksumäärad selguvad pärast täiendavaid analüüse. Rahandusministeerium jätkab koostöös sotsiaalministeeriumiga maksukava väljatöötamist.

Võrdluses teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega on Eestis täiskasvanute, eriti aga koolilaste, rasvumise kasv viimastel aastatel olnud üks kiiremaid, väidab valitsus.

Rahandusminister magusat läbimurret kommenteerida ei soovi.

Karastusjoogid alles kolmandal kohal?

“Seda, et ülekaal laste hulgas on probleem, peegeldavad ennetavas tervisekontrollis käinud laste tervisenäitajad, mida kinnitasid ka 2016. aasta kevadel läbi viidud 1. klasside laste mõõtmistulemused,” räägib Tervise Arengu Instituudi (TAI) mittenakkushaiguste ennetamise osakonna juhataja Anneli Sammel. “Neist selgus, et 7-aastastest tütarlastest 23,4% ja poisslastest 28,6% ning 8-aastastest tütarlastest 22,8% ning poisslastest 29,8% on ülemäärase kehakaaluga.”

Eesti rahvastiku toitumise uuringu andmed näitavad Sammeli sõnul kujukalt, et meie suureks probleemiks on suhkruga liialdamine. Täiskasvanud söövad päevas keskmiselt kaks ning lapsed ja teismelised 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik. “Kõige suurema osa tarbitud magusaportsjonitest moodustavad pagari- ja kondiitritooted, järgnevad ühtse rühmana suhkur, mesi, moos, šokolaad ja kompvekid ning kolmandana magusad piimatooted mahla- ja karastusjookide ees,” lisab asjatundja.

TAI hinnangul on ülekaalulisuse teema on globaalne ja sellega tegeletakse rahvatervise kontekstis enamikes maailma riikides. Kuna rasvumine põhjustab paljude krooniliste haiguste levikut ning kurnab seeläbi tervishoiusüsteemi ja majandust üldiselt.

“Tõdetud on, et ühest lihtsat lahendust sellele probleemile pole, ükski meede üksinda võetuna ei toimi ja vajalik on kõikehõlmav lähenemine: inimeste teadlikkuse suurendamine tasakaalustatud toitumisest, kuid veel olulisem on tervislikke valikuid soodustava keskkonna loomine,” ütleb Sammel. “Üheks keskkonda kujundavaks meetmeks on ka maksustamine, sest see võimaldab suunata tarbijate ostukäitumist, aga ka suurendada tootjatepoolset huvi vähendada lisatud suhkru kogust toiduainete koostises.”

Suhkru maksustamist erineval kujul on TAI kinnitusel rakendatud mitmes riigis, kuigi siin-seal on see ka tootjate survel lõpetatud. Euroopa Liidus on huvi selle meetme osas endiselt kõrge ja praegu on sarnased maksustamisplaanid laual mitmes liikmesriigis.

“Kuigi toitumisuuringu järgi ei ole karastusjoogid kõige suurem lisatud suhkrute allikas eestlaste toidulaual, siis ilmselt mängib maksuobjekti valikul rolli ka see, et maksu administreerimine ei kujuneks väga keerukaks,” kinnitab Anneli Sammel.

Jooge kasemahla – see on õige magus!

“Jüri Ratase valitsus soovib uuest suhkrumaksust riigieelarvesse saada igal järgmisel aastal 24 miljonit eurot,” väidab Riigikogu saadik ja endine rahandusminister Aivar Sõerd. “Uus maks tuleb jälle astmeline, nii nagu praegusel valitsusel tavaks, astmed on vahemikus 20-36 senti liitri kohta. Eelarvetulude saamise argument on kaalukam kui terviseargument. Varasem plaan oli mäletatavasti 20 senti liitri kohta ja oli nägemus, et mahlade ja jookide hinnand võiksid tõusta maksu lisandumisel 20 protsenti. Nüüd on aga nii, et näiteks 2 liitrise koolajoogi puhul tuleb hinnatõus 65 protsenti.”

Võimuliidul on Sõerdi sõnul kiire, et saada valitsusest läbi riigieelarve strateegia, mille kokkulappimine olevat aga üksjagu problemaatiline.

“Kõik uued maksud aitavad üha paisuvat puudujääki osaliselt lappida ja valitsusliidul on kiire taga, et maksutõusud ja uued maksud valitsuskabinetis läbi suruda,” ütleb Sõerd. “Kabinetiotsuseid on vaja, et rahandusministeerium saaks nendega eelarvestrateegia kokkupanekul arvestada.”

Suhkrumaksuga on Sõerdi hinnangul probleem selles, et see ei täida valitsusliidu poolt välja öeldud eesmärki. “Euroopa Komisjoni poolt on tehtud uuringuid, mis näitavad, et teiste riikide kogemusele tuginedes ei ole selle mõju alati läinud soovitud suunas,” lausub opositsioonipoliitik. “Teiseks on suhkrumaksu kogumine bürokraatiamahukas ja riik ei pruugi sellest loodetud tulu saada. Bürokraatiat tuleb juurde, samuti tõuseb joogitootjate halduskoormus. Kannatab ka tootjate konkurentsivõime teiste riikide joogitootjatega võrreldes. Aga kõigile sõpradele soovin Ratase valitsuse suhkrumaksust pääsemiseks koguda kasemahla. See on tänavu magusam kui eelmistel aastatel.”