Uudised

Septembris saab kampaania käigus erivajadustega inimestelt kasulikke nõuandeid

Erivajadustega inimesed soovitavad: „Ära põe! Kui tahad aidata, küsi, kuidas!“ (2)

Silja Paavle, 5. september 2017 10:00
Kampaania meeskonda kuuluvad Daniel Kotsjuba (vasakult), Tiiu Hermat ja Jakob Rosin.Foto: Erakogu
Septembri jooksul jagab sotsiaalministeeriumi käima lükatud kampaania „Ära põe“ Eesti inimestele praktilisi nõuandeid, kuidas igapäevases töö- ja argielus suhelda inimestega nende erivajadust arvestades.

„Erivajadustega inimeste kaasamisel tööellu on mitmeid takistusi, kuid tihti on need emotsionaalset laadi, seotud pigem kaaskolleegide teadmatuse ja eelarvamustega. Vaja on lihtsalt praktilisi teadmisi ja julgust teise inimesega rääkida. Seda soovimegi kampaaniaga öelda," ütles sotsiaalministeeriumi töövõimepoliitika juht Arne Kailas. „Erivajadustega inimeste  senisest suurem kaasamine ühiskonnaellu on väga oluline teema, mis puudutab meid kõiki.“

Samal teemal

„Ära põe“ meeskonda disainerina konsulteerinud Daniel Kotsjuba sõnul pole palju vaja, et edukalt suhelda inimesega, kes toimetab tavapärasest erineval moel. „Kui me täpselt ei tea, kuidas esimene samm teha, siis kaldume üldse mitte suhtlema, et ebamugav ei oleks. Seepärast julgustamegi, et ära põe küsida või midagi valesti öelda. Küsimusest, kuidas saan aidata, saab juba ilusti edasi minna,“ lausus Kotsjuba, kes kasutab igapäevaelus ratastooli.

Kampaania toobki välja kolm peamist nõuannet, kuidas asjatuid arusaamatusi vältida ja edukalt inimestega suhelda arvestades nende erivajadust:

1. Küsi alati, kas ja kuidas saad aidata. Kui tegemist on inimesega, kel on kuulmis- või kõnepuue, siis kirjuta oma küsimus paberile või mobiili sõnumiaknasse.

2. Abipakkumisega ei tasu liialdada, sest tegelikult saavad erivajadustega inimesed tihtipeale ise väga edukalt hakkama ja ei vajagi abi.

3. Ära hakka inimest abistama ootamatult, sest see võib ehmatada või osutuda mittevajalikuksvõi isegi ohtlikuks.

Täpsemate nõuannetega saab tutvuda veebilehel www.tegijad.ee, kust saab teada näiteks seda, et kuulmisaparaadiga inimene vajab koosolekul ükshaaval rääkimise reeglit, sest aparaat ei erista erinevaid helisid; suhtlema peaks alati otse, mitte läbi erivajadusega inimese saatja, seda isegi siis, kui suhtluspartneriks on inimene, kes sind ei kuule või näe.

„Need on mõned lihtsad näited, mida ise töö käigus ka oma meeskonnaga õppisime ja teavituskampaanias jagame, et luua keskkond, kus puue ei ole probleemiks,“ lausus kampaania valmimist juhtinud loovagentuuri Division strateegiajuht Madis Taras.

Teavituskampaania loovidee töötas välja loovagentuuri laiendatud meeskond, kuhu kaasati eksperdid, kel lisaks professionaalsetele oskustele on isiklik kogemus, kuidas hakkama saada vähenenud liikumis-, nägemis- või kuulmisvõimega. Materjalide kujundamisel osales graafiline disainer Daniel Kotsjuba, keda Eesti Disainikeskus tunnustas 2015. aastal kuu disaineri tiitliga ja kes igapäevaelus kasutab ratastooli. Meeskonna tekstikirjutaja ehk copywriter on Raadio 2 saatejuht ja tehnikaportaali Geenius.ee ajakirjanik Jakob Rosin, kes kaotas kümne aasta eest nägemise. Fotograafina panustab meeskonnas Tiiu Hermat, kes on vaegkuulja.

Teavituskampaaniat rahastab Euroopa Liidu Sotsiaalfond, tellija on Sotsiaalministeerium.