"Eelkõige vajab turses jalaga patsient põhjalikumat käsitlust, saamaks aru, miks jalaturse on tekkinud. Ja sellist käsitlust kahjuks ei saa kirurgi vastuvõtult," kirjutab Ida-Tallinna Keskhaigla veresoontekirurg Veronika Palmiste suhtlusportaalis Facebook.
Ta pakub, et jalatursega patsient suunatakse tema vastuvõtule, sest seitse aastat tagasi veresoontekirurgiaga alustades oli üks tema huvialasid ka väga turses jalad. "Õnneks on teadmised lümfostaasist ja lümfiteraapiast oluliselt rohkem kandepinda saavutanud ning peamiselt tegelevad selle seisundiga taastusraviarstid ning lümfiterapeudid," sõnab ta, et tänu sellele on tal jäänud rohkem aega nii alajäsemete ateroskleroosiga patsientidele kui ka veenilaienditega tegelemiseks.
"Seega - kui patsiendil on tekkinud tursesündroom, siis pigem on mõistlik alustada käsitlust perearsti juures (välistada lihtsamad põhjused) ning kui põhjus ei selgu, jätkata sisearsti vastuvõtul," ütleb Palmiste.
Mida saaks inimene ise ära teha, kui on tekkinud aeglaselt arenev jalaturse? Esmane võimalus on ikkagi kompressioonravi kogu jala ulatuses. Lisaks ei tohiks ära unustada asendravi tähtsust - mida pikemalt istuvas asendis olla, seda hullemaks tursesündroom muutub. Väga oluline on ka labajala regulaarne liigutamine, et aidata venoosel verel naasta südamesse ning ka lümfiringel oma tööd teha.
Veronika Palmiste ütleb, et tema vastuvõtul peaks ta nägema ainult neid tursesündroomiga patsiente, kellel kaasub tursele troofiline haavand või kellel on tursesündroom ajutine nähe ning lokaliseerub eelkõige hüppeliigese piirkonda ning on seotud veenilaienditega. "Teised patsiendid peaksid saama oma käsitluse sisearsti juures ning mitte kunagi kirurgi juurde tulema," rõhutab ta.
Kommentaarid (0)