Pingetüüpi peavalu ja migreen on ühed enam levinud haiguslikud seisundid maailmas, kirjutab meditsiiniportaal Med24. Maailma rahvastikust 1,7–4%-l esineb peavalusid rohkem kui 15 päeval kuus, paljudel neist on tegemist ravimitekkelise peavaluga.
Hiljutiste uuringute järgi on depressiooni üleilmne hinnanguline esinemissagedus 5% ja ärevuse esinemissagedus 10%. Mõlemad seisundid on enam levinud arenenud maades.
Paljudes uuringutes on näidatud migreeni koosesinemist ärevuse ja depressiooniga. Selle seose uurimiseks viidi ajavahemikul 2008. aasta novembrist kuni 2009. aasta augustini täiskasvanute seas läbi küsitlused 10-s Euroopa Liidu liikmesriigis. Küsitluste tulemuste põhjal jaotati uuritavad rühmadesse: migreeni, pingetüüpi peavalu, tõenäolist migreeni, tõenäolist pingetüüpi peavalu ning ravimitekkelist peavalu põdevad inimesed. Viimasega oli tegemist siis, kui valu kestus oli enamasti üle 4 tunni, käsimüügist saadavaid valuvaigisteid kasutati 15-l või enamal päeval kuus või teisi preparaate (opioidid, triptaanid) 10-l või enamal päeval kuus. Analüüsi kaasati 6624 uuritavat (44,8% mehi ja 55,2% naisi), kelle keskmine vanus oli 42 aastat.
Kõige sagedasem oli pingetüüpi peavalu (39%), teisel kohal migreen (35%) ning sageduselt kolmandana esines ravimitekkelist peavalu (3%). Migreeni esines 43%-l naistest ja 27%-l meestest, pingetüüpi peavalu vastavalt 38%-l ja 41%-l, ravimitekkelist peavalu 4%-l ja 2%-l.
Uuritavatel esines ärevushäireid rohkem kui depressiooni (vastavalt 14%-l ja 6%-l), nii ärevust kui ka depressiooni esines rohkem naistel (ärevust 18%-l ja depressiooni 6%-l). Meestest esines ärevust 10%-l ja depressiooni 5%-l. Nii ärevust kui ka depressiooni esines rohkem koos migreeni ja ravimitekkelise peavaluga, kuid mitte koos pingetüüpi peavaluga – see esines sagedamini koos ainult ärevusega.
Erinevat tüüpi peavalude puhul esineb korrelatsioon peavaluepisoodide ja psühhiaatriliste häirete esinemisesageduste vahel. Krooniline migreen, krooniline pingetüüpi peavalu ja ravimitekkeline peavalu, mille puhul peavalusid esineb enam kui 15 päeval kuus, on seotud ka sagedasema ärevuse ja depressiooni esinemisega. Lisaks on näidatud, et migreeni põdevatel inimestel on ärevuse ja/või depressiooni esinemine ravimitekkelise peavalu väljaarenemise riskitegur.
Küsitlustest selgus, et eri tüüpi peavalude ja psühhiaatriliste haiguse koosesinemise vahel on kindel seos. Eriti tugev seos on just migreeni ja ärevuse ning ravimitekkelise peavalu ja ärevuse vahel. Siit järeldub, et migreeni ja ravimitekkelise peavaluga patsiente peaks ka uurima ärevushäirete esinemise suhtes, et saavutada parimad ravitulemused.
Kommentaarid