* Sa tarbid liiga palju alkoholi. Alkoholi tarbimine suurendab näljatunnet tekitava hormooni taset, kirjutab portaal HealthMeUp. Seepärast kipumegi alkoholi tarvitades rohkem sööma. Ja tegelikult ka veidi aega pärast seda.
* Sa sööd liiga kiiresti. Kiirustades ei jõua täiskõhutunnet tekitav hormoon aktiveeruda ja sa ei saa aru, millal kõht täis saab. Mida kauem sa aga mälud, seda kauem püsib kõht täis.
* Sa ei maga korralikult. Unetus takistab kehal täiskõhutunnet tekitavat hormooni leptiini toota, see suurendab hoopis näljatunnet tekitava hormooni taset.
* Sa ei söö hommikuti. Mitmed uuringud on kinnitanud, et need, kes hommikuti ei söö, söövad päeva jooksul rohkem ja on suurema tõenäosusega ülekaalulised võrreldes nendega, kes söövad igal hommikul.
* Sa vaatad liiga palju telerit. Inimene kipub telekat vaadates rohkem sööma ja seda tehes sööb ta suurema tõenäosusega töödeldud kalorirohkeid toiduaineid. On leitud, et need, kes päevas vaatavad telekat rohkem kui kaks tundi, on näljasemad ja paksemad võrreldes nendega, kes vaatavad telekat vähem.
* Sa harrastad stressisöömist. Stressi ajal söömine pakub küll lohutust, kuid see on äärmiselt ebatervislik tegevus, mis teeb hoopis paksuks. Ja see tekitab omakorda stressi.
* Sul on vedelikupuudus. Inimesed ei oska eristada nälga ja janu. Seda eriti siis, kui ta kannatab vedelikupuuduses.
* Sa närid pidevalt nätsu. Nätsu närimine ergutab seedesüsteemi ning see muudab su näljaseks.
Kommentaarid