Alo ja Helen Põldmäe.Foto: Erlend Štaub
Eesti Vabariigi 100. juubel
26. veebruar 2018, 08:04

Helilooja Alo Põldmäe tegi presidendi vastuvõtuga tütrele sünnipäevakingi (7)

Helilooja ja Eesti rahvusliku klaverimuuseumi asutaja Alo Põldmäe kutsus endaga vabariigi aastapäeva vastuvõtule kaasa tütre Heleni, kel 24. veebruaril sünnipäev. „Ta oli alguses väga üllatunud ja, nagu naiste puhul ikka, oli tema esimene küsimus: oi, aga mis ma selga panen?“ jutustab Põldmäe muiates.

„Ma olen lahutatud ja kuna mu tütrel on vabariigi aastapäevaga samal päeval sünnipäev, siis võtsin kaasa tema,“ selgitab komponist, muusikapedagoog ja -teadlane. „Tütar rõõmustas, et sellist sünnipäeva pole tal kunagi olnud. Ta tundis ennast väga erilisena, sest viibida oma sünnipäeva ajal vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtul – seda juhtub elus üks kord.“

Algul oli Helen küll sabinasse sattunud, et kas tal leidub nii pidulikuks sündmuseks sobiv tualett, ning manitsenud isa mõtlema: ehk leidub keegi teine, kes võiks teda vastuvõtul saata. „Riietuseküsimus on seal ju suure tähelepanu all. Aga esimene ehmatus läks üle ja ta harjus selle mõttega, sest kutsed olid aegsasti saadetud,“ räägib Põldmäe.

Alo ja Helen Põldmäe. Foto: Erlend Štaub

„Leppisime esmalt kokku, et lähme rahvariietes. Tütrel on olemas Mulgimaalt pärit vanaema ilusad rahvariided, Halliste kihelkonna omad. Aga minul tekkis küsimus, kust mulgi mehe riided saada. Need variandid, mis olid, ei sobinud mulle suuruselt, ja siis otsustasime ringi teiste kostüümide kasuks,“ meenutab ta. „Imetlen neid, kel on õnnestunud omavahel sobiv rahvariidekomplekt kokku saada. Sellega tuleb päris kõvasti vaeva näha.“

„Õhkkond oli hubane ja kodune.“

Presidendi vastuvõttudel on Põldmäe käinud varemgi, kuid mitte vabariigi aastapäeva omal. „Oli suurepärane, et vastuvõtukohaks valiti Eesti Rahva Muuseum. See oli tõesti Eesti 100. sünnipäeva vääriline ja võiks ütelda, et isegi ainumõeldav koht. Inimestel, kes pidid ootama, ei hakanud igav, sest kogu aeg oli huvitav ringi vaadata. Nii suurejoonelises ruumis on ruumi suhtlemiseks, headeks mõteteks ja naljadeks, kõigeks!“ kiidab Põldmäe.

Tema sõnul hoolitseti peol külaliste eest väga hästi: „Tütar ütleb kõrvalt, et korralduses anti endast 200 protsenti. Me tundsime ennast nagu kalad vees. Iga nurga peal suunati, kuhu on vaja minna. On üllatav, et nii suures majas, kus paljud olid esimest korda, ei tekkinud inimestest võõrastust. Kõik oli nagu väga omane ja kodune. Oli loodud väga hubane õhkkond.“

NO99 lavastuse aadressil Põldmäe nii agaralt kiidusõnu ei pillu. „Nii palju, kui ma ka teiste külalistega rääkisin, ei jõudnud see inimestele kohale. Selle mõte oli väga hea – muusikaline rännak läbi Eesti. Muusikavalik oli ka tiptop. Aga lavastus ei jõudnud tekstiliselt kohale. Võib öelda: tekstist ei saanud aru.“

President Kersti Kaljulaidi kõne jällegi üllatas Põldmäed positiivselt: „Ma ei jõudnud ära imestada, kui osav kõnepidaja president on!“

Kustumatu mulje jättis veel ERMi sissesõit. „Need suured lõkketuled küngaste otsas. See oli ikka võimas! Nihuke uhke tunne oli, et me tuleme tõesti ühele suurele väärikale peole. See oli nagu ürgne meenutus kaugest-kaugest ajast, kust me pärit oleme.“