Terviseuudised

Geenidoonorid on juba aidanud inimesi

ÕL VIDEO | Laseme verd! Geenivaramu korjab kokku 15 protsendi Eesti elanike andmeid (48)

Asso Ladva | Video: Aldo Luud, 20. märts 2018, 13:56
Foto: Aldo Luud
Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski saab omal nahal tunda, mida tähendab anda geenivaramule maksumaksja raha – talle torgatakse nõel veeni. Laborandi käed värisevad, sest erinevalt ministrihärrast pole ta harjunud kümmekonna töötava foto- ja videokaamera ning kiibitseva ajakirjanikeparvega Tartus geenivaramu laboris.

Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloog doktor Toomas Marandi räägib elulise näite selle kohta, milline on geenivaramu tegelik kasu inimestele: „Me kutsusime läbivaatusele geenimutatsiooniga inimesed, kellel väga suure tõenäosusega võivad südamearterid lubjastuda tavapärasest agressiivsemalt ja kellel tekib infarkt 10 kuni 15 aastat varem kui populatsioonis tavaliselt. Me avastasime selle haiguse paljudel inimestel, kellel polnud mingeid kaebusi ja nad saavad nüüd vastavat ravi.“

Samal teemal

„Olla geenidoonor on iga inimese panus, kuidas muuta meditsiinisüsteem kaasaegsemaks,“ viitab Tervise Arengu Instituudi teadusdirektor Toomas Veidebaum doktor Marandi kirjeldatule.

„Meie uue algatuse vastu „Kingime Eestile juubeliks sada tuhat uut geenidoonorit“ on väga suur huvi, järjekorras on juba kümme tuhat inimest,“ ütleb geenivaramu juht professor Andres Metspalu. „Lugege hoolega kõiki tekste, et te saaksite neist aru, kahtluste ja küsimuste korral pöörduge nõustaja poole,“ rõhutab Metspalu geenidoonorluse vabatahlikkust.

Suurema huvi üheks põhjuseks võib kindlasti lugeda varasemast lihtsamast protseduuri – tarvis on vaid allkirjastada nõusolek, mida saab teha isegi mobiiltelefoniga, ja anda kuus milliliitri verd. 20 aastat tagasi tähendas geenidoonoriks hakkamine ligi kahetunnist tüütutele küsimustele vastamist ja 50 milliliitrit verd.

Alates 2. aprillist saab verd anda neljas suuremas kliinikus ja Synlabi laboratooriumides, kuid geenivaramu kommunikatsioonijuhi Annely Alliku sõnul lisanduvad aja jooksul nimekirja kindlasti veel väiksemad haiglad ja perearstid.

Valitsus eraldas selleks aastaks 5 miljonit eurot Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu, Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi ühisele geeniprojektile, mille käigus kogutakse aasta jooksul geenivaramusse saja tuhande uue geenidoonori geeniandmed ning koostada neile personaalsed geenikaardid. Geenikaardi alusel saab hinnata personaalseid pärilikke haigusriske ja ravimite sobivust.

Kogu ettevõtmise üheks eesmärgiks on korraldada andmete liikumine sel moel, et individuaalseid geeniandmeid saaks kasutada ka inimese raviarst. Praegu on geenivaramus 52 387 Eesti elaniku andmed, pärast saja tuhande lisandumist saab geenivaramu uurida juba 15 protsendi Eesti elanike geeniandmeid.