TRAAGILINE REKORD: Euroopas on leetritesse surnud juba 37 inimest (6)
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) andmetel on Euroopas esimese kuue kuuga registreeritud juba rohkem nakatumisi kui mistahes aasta jooksul viimasel kümnendil.
Esimese poole aastaga on Euroopas nakatunud üle 41 000 lapse ja täiskasvanu - seda on pea kaks korda enam kui 2017. aastal terve aasta jooksul.
Spetsialistid peavad seda mõttetuks tragöödiaks, sest selle haiguse ärahoidmiseks on olemas turvaline ja tõhus vaktsiin.
Möödunud aastal oli Euroopas leetritesse nakatumise rekord 23 927 juhtumiga, kuid see on tänavu juba suurelt ületatud. Aastal 2016 oli Euroopas 5273 juhtumit.
Nakatumisi on kõige rohkem Ukrainas: üle 23 000. Järgnevad Itaalia, Kreeka, Gruusia, Venemaa, Serbia ja Prantsusmaa, kus on nakatunud üle 1000 lapse ja täiskasvanu.
WHO andmetel on Euroopas leetritesse surnud 37 inimest. Kõige rohkem Serbias - 14 inimest. Leetrid on maailmas üks olulisemaid laste suremuse põhjustajaid: WHO andmetel sureb maailmas leetritesse iga päev umbes 450 last.
Nakkuspuhangute vältimiseks peaks 95% populatsioonist olema vaktsineeritud, kuid paljud vaktsineerimisevastased usuvad, et vaktsiin võib põhjustada autismi. Mitmes Euroopa riigis, nagu näiteks Prantsusmaal, Rumeenias ja Itaalias usub 20% inimestest, et vaktsineerimine pole turvaline.
Mis on leetrid?
Leetrid on kõrge nakkavusega viiruslik äge nakkushaigus, mis on levinud kõikjal maailmas. Vaktsineerimata inimestel võib haigus kulgeda raskes haigusvormis. Leetrid levivad puhangute ja epideemiatena. Sagedamini haigestuvad kuni 7-aastased lapsed. Haigusnähtudeks on palaviku tõus, halb enesetunne, köha, nohu, silmasidekesta põletik, valgusekartus. Teisel päeval pärast haigustunnuste ilmnemist tekivad põskede limaskestale eespurihammaste kohale valkjad erkpunase äärisega laigud (nn Kopliki laigud). Mõne päeva pärast ilmub lööve nahale – see algab kõrvade tagant ning levib edasi näole ja kaelale. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit.
Allikad: CNN, Terviseamet
Kommentaarid