Hea nõu

VÄRV ON OLULINE: mis värvi ravimid võtavad köha, mis mõjub vererõhule? (7)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 23. jaanuar 2019, 07:10
Mõtte jõud on suur: kui usume, et teatud värvi ravimid mõjuvad hästi, siis see võibki nende toimet parandada. Foto: Pexels
Suur osa meist valib pruuni köharohu, kuigi kõrval võib olla sama mõjuga, aga teistsugust värvi köharohi. Mõtte jõud on oluline: ravimi toimet võib mõjutada isegi selle nimi. 

Paljud on harjunud mõtlema, et pruun köharohi aitab. See uskumus võib mõjutada ka seda, kuidas kogetakse ravimi toimet, kuigi farmakoloogiliselt ei ole ravimi värvil tähendust, räägib Yle.fi-s  Ilari Sirenius, kes kaitses  Helsingi ülikoolis doktoritööd, mis käsitles ravimeid ja ravimilaadseid tooteid. 

Ravimite toimet võivad mõjutada teiste arvamus sellest ravimist, tableti nimi, ka suurus ja värv.

Juba 1970. aastate algul tehtud uurimuses märgati, et värv mõjutas seda, kuidas tajuti ravimi toimet. Arstitudengitele anti kahte värvi tablette, mis tegelikult ravimit ei sisaldanud. Ühed tabletid olid helepunased, teised sinised. Uurijad panid tähele, et helepunased „ravimid” ergutasid, aga sinised rahustasid ja soodustasid und.

Teistes uuringutes on toodud esile, et punane värv tõstab vererõhku ja südamelöögisagedust. Sinine toimib vastupidi: vererõhk langeb ja hingamiskiirus aeglustub.

Missugused ravimite värvid on parimad?

Samal teemal

Ilari Sirenise doktoritööst selgus, et erinevate haiguste puhul peeti parimaks erinevaid värve. Köharavimitest peeti parimaks pruune. Valuvaigistite, palavikualandajate, gripiravimite, vererõhurohtude ja antibiootikumide puhul peeti parimaks valget värvi. Punast värvi peeti parimaks ergutavate ravimite puhul.

See, mida inimene mõtleb ravimitest, võib mõjutada, kas ta võtab arsti määratud ravimeid korralikult ja teeb ravikuuri lõpuni. Teatavasti ei kasuta inimesed alati retsepti, mis on neile välja kirjutatud. Või ostetakse rohud välja, aga jäetakse need võtmata.

Puhkuse ajal jäetakse sageli rohud võtmata. Suvilas või välismaareisil ei taheta oma haigustele mõelda ja enesetunne võibki olla parem kui argipäeval. Kui inimene tunneb, et ta on terve, meenutavad ravimid talle vastikuid asju.

Ravimitelt oodatakse imesid

Näiteks oodatakse, et ravimid tagaks pika eluea. Peale selle soovitakse, et need oleks looduslikud, kuna neid peetakse tervislikumaks kui sünteetiliselt valmistatud ravimid. Kuid siin näeb Ilari Sirenis vastuolu kujutluse ja tegelikkuse vahel.

Ka haridus ja vanus mõjutavad, kuidas suhtutakse ravimitesse. Madalama haridustasemega inimestel on kõrgemad ootused, kuid kõrvaltoimete pärast muretsevad rohkem haritumad inimesed. Vanuse kasvades ja haiguste lisandudes hakkavad ravimite kõrvaltoimed vähem muret tegema.