Diabeeti pole võimalik välja ravida, kuid ravi aitab vältida tüsistusi. Foto: Vida Press
Uudised
13. november 2018, 18:04

ENDOKRINOLOOG: keegi ei tea, kui palju on Eestis II tüübi diabeedihaigeid (1)

Täna peetud ümarlaual „Diabeetiku ravi: 10% diabeediravi, 90% tüsistuste ravi“ arutleti, kuidas parandada diabeetikute ravi.

Leiti, et kui suuremates linnades on olukord üsna hea, siis maakondades on inimesed hädas. Endokrinoloogi Anu Ambose sõnul on endokrinoloogid koondunud eeskätt Tallinnasse ja  Tartusse, mõned on ka teistes linnades.  „Lisaks suurtele linnadele Tallinnale ja Tartule on olemas ka gastroleerimisteenus, kus suurte haiglate arstid käivad näiteks Haapsalus ja Rakveres. Aga näiteks Hiiumaal nad ei käi. Mida siis hiidlased teevad?” rääkis Anu Ambos. Lasteendokrinoloogid on jäänud ainult Tallinnasse ja Tartusse.

„Me ei tea, kus ja kui palju meil patsiente on. See puudutab II tüübi diabeeti. Laste diabeedi suhtes peetakse täpset registrit, aga me ei tea, kui palju on II tüübi diabeedihaigeid või kui palju on neid, kes mingit ravi saavad. On ka selliseid, kes liiguvad ühe arsti juurest teise juurde ja me ei tea, mis ravi nad saavad. II tüübi diabeedi täpse registri pidamine on päris keeruline,“ kirjaldas Anu Ambos. On ka neid inimesi, kes vahel ravivad end, vahel mitte. Ka teistes riikides on olukord sarnane.

Endokrinoloogi sõnul on diabeet krooniline haigus, mida välja ravida pole võimalik, aga ravi aitab pikendada patsiendi elu ja vältida tüsistusi, parandada enesetunnet ja säilitada elukvaliteeti. Kuid diabeetik vajab abi ja juhendamist.

„Praegu koolitab diabeetikud pereõde. On olemas ka diabeediõed, kes töötavad suurtes keskustes, aga peaksime päris tõsiselt mõtlema diabeedikoolitajate ja -õdede ettevalmistamisele. Et nad oleksid olemas igas maakonnas, aitaksid perearsti ja tegeleksid patsientide koolitamisega," arvas endokrinoloog.

Anu Ambose sõnul on II tüübi diabeedi puhul väga oluline roll ennetusel. Keeldudesse ja käskudesse ta ei usu, küll aga positiivsesse eeskujusse ja ennetusse.

Pikalt arutleti, kellele kuulub diabeedihaige, st kes peaks teda ravima ja tema ravi juhtima. Inimene ei tohiks jääda oma haigusega üksi.

Ümarlaual osalesid ka Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppel, Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane, riigikogu liikmed Monika Haukanõmm ja Helmen Kütt, Eesti Laste ja Noorte Diabeedi Ühingu juht Kristi Peegel, Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes, perearst Eero Merilind ja Koit Arro Ravimitootjate Liidust.