Caba.org kirjutab, et väga paljude enesetappudega on seotud vaimsed haigused, eeskätt depressioon. Meeste puhul on üks riskifaktoreid ka nn „vähenenud mehelikkus“ ehk eeskätt olukord, kus ei suudeta mingil põhjusel peret ülal pidada – näiteks töö kaotanuna võib mees tunda häbi ja allajäämist ning sestap kaaluda suitsiidi.
Oluline faktor on ka abielu lagunemine, sest mehed kalduvad emotsionaalselt rohkem oma partnerile toetuma kui naised. Lisaks toob abielu lagunemine sageli kaasa selle, et mees hakkab oma lastest eraldi elama.
Ja lisaks võib ühe enesetapule kallutajana tuua välja nn emotsionaalse kirjaoskamatuse või suutmatuse. Teisisõnu: paljud mehed räägivad väga tõrksalt oma tunnetest. Tunnetealaste probleemidega ei tegeleta, neil lastakse kuhjuda kuni murdepunktini.
Kuidas tunda ära, et sul on vaja otsida abi, enne kui juba hilja?
Väga paljud inimesed kaaluvad oma elu mingil hetkel enesetappu. Sageli valdab neid mõni või mitu alljärgnevatest mõtetest-tunnetest:
Kõik on lootusetu – mis mõtet on elada?
Minu elus pole midagi positiivset, kõik on halvasti.
Kõigil oleks ilma minuta parem elada.
Olen kasutu, mind ei taheta ega vajata.
See talumatu valu ei lõppe kunagi.
Olen füüsiliselt tuim – nagu oma kehast ära lõigatud.
Enda elu lõpetamine on ainus võimalus.
Kalduvust enesetapule võivad näidata ka näiteks negatiivsete mõtetega kaasnevad unehäired, söögiisu muutumine, kaalulangus või –tõus. Enesehinnang on sageli väga madal, inimene väldib kontakte teiste inimestega ega tunne mingit vajadust enda eest hoolt kanda (sealhulgas riietumine ja hügieen).
Kuidas märgata, et lähedased inimesed vajavad abi, enne kui liiga hilja?
Võib olla kaunis raske ära tunda, et keegi lähikonnas mõtleb enesetapule. Kindlaks ohu märgiks võib olla näiteks see, kui inimene ähvardab end vigastada, räägib või kirjutab surma, suremise ja enesetapu teemadel, otsib aktiivselt viise enesetapu sooritamiseks (nt ostab tablette kokku).
Veel mõned märgid on järgnevad:
Ta räägib lootusetuse tundest.
Tal on äkilised viha- ja raevuhood.
Ta käitub hoolimatult ja osaleb riskantsetes ettevõtmistes ilma tagajärgedest hoolimata.
Ta ütleb, et tunneb end lõksus olevat ega näe viisi oma probleemidest pääsemiseks.
Ta kahjustab end (nt alkoholi ületarvitamine).
Ta on märgatavalt endassetõmbunud, murelik ja ärevil.
Ta hakkab oma asju korrastama (nt koostab testamendi).
Enesetapumõtete äratundmine ja teadvustamine on esimene samm - teine peaks olema abi otsimine või pakkumine.
Lõpetuseks üks hea uudis: suurem osa inimestest, kes on kogenud enesetapumõtteid, saavad siiski minna edasi rahuldustpakkuva ja viljaka elu elamisega, kui neile antakse selleks piisavalt tuge.
Kommentaarid