Õhtuleht, 14. september 2018.Foto: Õhtulehe arhiiv
Eesti uudised
27. detsember 2018, 11:38

Pressinõukogu tegi Õhtulehe kohta õigeksmõistva otsuse

Pressinõukogu arutas kaebust Õhtulehe veebis 13. septembril ja paberlehes 14. septembril ilmunud artikli „Leppimatu tüli ümber Annabeli pildi: ratastoolis maalija kaebas vähiravifondi juhi kohtusse“ ja artikli „Väikese Annabeli ema: Kaitseme kindlasti Toivot, nagu tema kaitses meid!“ peale ning otsustas, et leht ei rikkunud head ajakirjandustava. 

Artiklid räägivad kunstnikust, kes kasutas vähi seljatanud väikesest tüdrukust omavoliliselt tehtud portreed oma huvides ja kunstniku kohtuvaidlusest vähiravifondi juhi Toivo Tänavsuuga.

Toomas Reisalu kaebas Pressinõukogule, et artikkel sisaldab valeväidet, sest ta ei ole Toivo Tänavsuult midagi välja pressinud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et tema maalitud õliteost nimetatakse artiklis pildiks. Kaebaja peab eksitavaks ka seda, et teda süüdistatakse andmekaitse seaduse rikkumises, kuid Andmekaitse Inspektsioon pole midagi sellist tema kohta öelnud. Samuti ei ole kaebaja rahul, et Õhtuleht ei avaldanud tema vastulauset. 

Õhtuleht vastas Pressinõukogule, et konflikt kaebaja ja Toivo Tänavsuu vahel sai alguse vanemate murest, et nende tütre kujutist kasutakse sobimatus kontekstis. Lehe väitel on tõendatud asjaolu, et kaebaja kogub tüdruku pilti kasutades annetusi. Leht lisas, et sõnad „pilt“ ja „maal“ on käsitletavad sünonüümidena ja seega ei ole maali nimetamine pildiks vale. Leht lisas, et Toivo Tänavsuu sõnad, mille järgi ei kavatse ta kaasa minna „Toomas Reisalu väljapressimisega“ ei ole faktiväide, vaid Toivo Tänavsuu hinnang olukorrale, kus kaebaja on esitanud hagi, milles nõuab muu hulgas mittevaralise kahju hüvitamist 1500 euro suuruse valuraha eest.

Pressinõukogu otsustas, et Õhtuleht ei rikkunud kummagi artikliga ajakirjanduseetika koodeksit. Pressinõukogu hinnangul ei ole sõna „pilt“ kasutamine vale ega eksitav ning viide väljapressimisele on Toivo Tänavsuu hinnang kujunenud olukorrale. 

Pressinõukogu leiab, et Andmekaitse Inspektsioon ei ole oma vastuses leidnud, et kaebaja ei ole seadusi rikkunud, pigem soovitatakse tüdruku vanematel kohtusse pöörduda. Pressinõukogu leiab, et kaebajal ei olnud alust taotleda vastulause avaldamist, sest artiklid ei sisalda tema kohta eksitavat infot või tsitaate.