Lapsed

SPETSIALIST SELGITAB: mida võidaks lapse tervis, kui koolipäev algaks hiljem? (12)

Toimetas Sirje Maasikamäe, 8. veebruar 2019, 12:49
Üks peamisi põhjusi, miks soovitatakse koolipäeva hiljem alustada, on see, et meie lapsed ja noored magavad liiga vähe.  Vida Press
Viimasel ajal on palju räägitud, mis kell võiks alata koolipäev – kell 8 või hiljem. Mis kasu võiks olla hilisemast koolipäeva algusest? Kuidas see mõjutab laste tervist? 

„Hiljem algav koolipäev võiks olla võimaluseks, kuidas toetada laste heaolu,“ kirjutab Tervise Arengu Instituudi (TAI) blogis Alice Haav, kes on laste ja noorte valdkonna vanemspetsialist .

Samal teemal

Lõpliku otsuse teeb aga iga kogukond ka uuendatud määruse valguses ikka ise, lähtudes oma koolipere vajadustest. Esikohal peaks olema õpilaste tervis.

Viimastel nädalatel on palju tähelepanu saanud kavandatav kooli tervisekaitsenõudeid puudutav määrusemuudatus ja eriti selle punkt, mis puudutab koolitundide algusaega. Kui hetkel kehtivas määruses on öeldud, et õppetunnid algavad koolis kell 8.00 või hiljem, siis muudetud versioonis on õppetundide algusajaks pandud kell 9.00, kuid sisse on toodud hoolekogu võimalus oma ettepanekuga alustada tunde muul ajal, kas siis varem või hiljem või ka kooliastmeti erinevalt.

Arvajate hulgas on neid, kes selle muudatuse üle rõõmustaksid, aga ka neid, kes on tuliselt vastu. Ja eks mõlemal poolel on omad olulised argumendid, olgu selleks siis laste soov kauem magada või mure pikenevate koolipäevade, kaasnevate muudatuste elluviimise keerukuse ja võimalike kulude kasvu pärast.

Lapsed magavad liiga vähe

Üks peamisi põhjusi, miks eksperdid tegid ettepaneku koolipäevade algusaega hilisemaks nihutada, on see, et meie lapsed ja noored magavad liiga vähe. 2013/14 õppeaastal läbi viidud Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu (HBSC) andmetel magab ligi 40% 15aastastest noortest koolipäevadel alla soovitusliku määra ehk vähem kui 7,5 tundi.

Sama uuringu andmetest on ka näha, et need lapsed, kes magavad vähem, hindavad oma tervist kehvemaks, nende õppeedukus on kehvem, nad tegelevad vähem spordiga ning nende hulgas on vähem neid, kes pole kunagi alkoholi tarvitanud.

Vähene uni mõjutab laste vaimset ja füüsilist tervist, on seotud suurenenud haigestumise riskiga mitmetesse kroonilistesse haigustesse ning ka üheks võimalikuks ülekaalu tekke riskiteguriks.

Süüdi pole ainult nutiseadmed

Teadlased on leidnud, et ka ilma nutiseadmeteta on teismeliste ööpäevarütm hormonaalsetest muutustest tulenevalt hilisem. Seega ka siis, kui noor hoidub nutiseadmete kasutamisest, võib ikka juhtuda, et ei õnnestu uinuda nii vara, kui sooviks.

Hilisemal koolipäeva algusel võib olla ka teisi positiivseid mõjusid meie laste tervisele ja heaolule. Teame ju, et hommikul on iga minut arvel ja nii võib juhtuda, et päeva tegusaks alustamiseks vajalik hommikusöök jääb söömata. 2015/2016 õppeaastal viidi sarnaselt paljude teiste riikidega ka Eestis läbi Euroopa laste rasvumise seireuuring (COSI), milles osales ligi 13 000 Eesti esimese klassi õpilast 381 koolist.

Selle uuringu tulemused näitavad, et 26% meie esimese klassi õpilastest on rasvunud või ülekaalulised. Hommikusöögi söömine on üks oluline komponent, mis aitab ennetada ülekaalulisuse teket ning toetada head tervist. Tühi kõht mõjutab nii lapse üldist enesetunnet kui ka keskendumist õppetööle, lisaks kipume näljaga lihtsamini haarama ebatervislike vahepealade järgi.

Kui COSI uuringus osalenud esimese klassi lastest sõi uuringu läbiviimise päeval ligi 90% hommikusööki, siis vanuse kasvades koolipäevadel hommikusöögi söömine väheneb.

HBSC uuringu andmetel sõi 13 aastastest noortes koolipäevadel iga päev hommikusööki vaid umbes 61%. Kuigi ka praegu pakuvad osad koolid sooja hommikusöögi söömise võimalust ning seda võimalust ka heal meelel kasutatakse, siis murekohaks on sageli siiski see, et lapsed ei jõua hommikul piisavalt aegsasti kooli, et pakutavast hommikupudrust osa saada. Selle koha pealt pakubki hiljem algav õppetöö võimalust lastel rahulikult kodus hommikusööki süüa, samal ajal on see ka heaks võimaluseks pakkuda neile lastele, kes kodus hommikusööki ei söö, seda koolis."

Artikli täisteksti leiab SIIT

12 KOMMENTAARI

n
Naine 13. veebruar 2019, 15:21
Sellepärast ei tohigi mingil juhul minna üle vaid suveajale sest talvel on eriti oluline kauem magada ja ühtlasi on sel juhul ju sama aeg ärkamisel mi...
(loe edasi)
k
Kogemus tõestab. 9. veebruar 2019, 09:15
Jälle üks mõttetu uurimus ,raharaiskamine. Kahtlen väga TAI vajalikkuses üldse. Kui juba asutus loodud siis vaja ka midagi sulepeast imeda. Järgige vanasõna,kes vara tõuseb sellele kuulub maailm. Praktikas tõestatud tulemus. Alustad hiljem,vähem teed.
Loe kõiki (12)

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee