HIVist on terveks ravitud juba teine patsient! (4)

Ajakirjas Nature avaldatud uurimuse teatel on anonüümsust eelistav meespatsient olnud juba poolteist aastat HI-viirusest vaba, ehkki ta ei võta viirusevastaseid ravimeid. Londoni patsiendi paranemine leidis aset pärast seda, kui talle oli vähiraviks tehtud tüvirakkude siirdamist, vahendab CNN.com. Seni oli ränkraske ja eluohtliku ravitehnika tulemusel HIVist priiks saanud vaid Berliini patsiendi nime all tuntud Timothy Ray Brown, keda raviti Saksamaal tosin aastat tagasi ja ta on tänini HIV-vaba. Kuid  kõik vahepealsed katsed teiste patsientidega on luhtunud, pahatihti traagiliste tagajärgedega.

Hiljutisel Seattle'i konverentsil teatasid Saksa teadlased siiski, et HIVist võib olla terveks ravitud kolmaski inimene. Teda tuntakse esialgu Düsseldorfi patsiendi nime all ning tema on viirusest prii olnud 3,5 kuud. Selle juhtumi kirjeldust pole aga teadusajakirjanduses veel ilmunud.

Eksperdid nimetavad uudist Londoni patsiendi tervenemisest tähtsaks verstapostiks võitluses aidsi põhjustava viirusega, kuid nad hoiatavad: neil 37 miljonil inimesel, kes HI-viirust kannavad, pole sensatsioonilisest uudisest loota elu paranemist. Nimelt põdesid mõlemad kõnealused mehed peale HIV kaugelearenenud vähki. Berliini patsienti oli tabanud leukeemia, Londoni patsienti Hodgkini lümfoom. Seega oli keerukas ja eluohtlik tüvirakkude siirdamine nende viimane õlekõrs. Suurema osa HI-patsientide puhul oleks säärane ravi tarbetult ohtlik ja äraarvamatu, võrreldes antiretroviirusraviga – iga päev võetava tabletiga, mis viirust maha surub, selle nakkamatuks teeb ning patsiendile pikka ja tervena veedetud elu võimaldab.

HIV-immuunne luuüdi peletas viiruse

Uudis Berliini patsiendi tervenemisest oli kümmekond aastat tagasi vapustav sensatsioon. 2010. aastal erialajakirjas Blood ilmunud raporti järgi ravisid Berliini Charité meditsiinikooli teadlased HI-viirusega nakatunud 40. eluaastates meest, kes põdes ühtlasi ägedat müeloidset leukeemiat. Ta vajas leukeemia raviks luuüdisiirdamist. Kõrgedoosilise keemia- ja kiiritusraviga tapeti immuunrakud ning hävitati vähk. Seejärel ehitati immuunsüsteem uuesti üles, siirates mehele tüvirakke, mis võivad areneda kõikvõimalikeks vererakkudeks, kaasa arvatud rakulist immuunsust kandvad T-lümfotsüüdid. Teadusrühma sõnul sisaldasid doonori tüvirakud haruldast pärilikku geenimutatsiooni CCR5-delta 32, mis muutis ta aidsi põhjustava HIV-infektsiooni suhtes resistentseks. 

2007. aasta veebruaris tehtud tüvirakkude siirdamise ajal lõpetas patsient HIV-vastaste ravimite võtmise, kirjutas ajakiri Blood. Pärast esimest siirdamist ei suutnud arstid patsiendil enam leida ainsatki märki HIVst. Aasta ja üks kuu hiljem, kui leukeemia taas välja lõi, tegid arstid mehele samasuguse ravikuuri, millele järgnes sama doonori tüvirakkude siirdamine. Kardeti, et mõne aja pärast ilmutab HIV end taas. Kuid seda pole siiani juhtunud. Patsiendi immuunsüsteem oli taas normaalne ja sisaldas HIV-resistentseid rakke nagu tüvirakudoonorilgi. „Meie tulemused annavad alust arvata, et selle patsiendi puhul on saavutatud HIVist paranemine,“ resümeerisid uurimistöö autorid.

„Selgub, et Berliini patsient ei olnudki anomaalia.“

Londoni patsiendina tuntud mehel diagnoositi HIV 2003. aastal. Ta alustas antiretroviirusraviga 2012. aastal. Hiljem diagnoositi tal kaugelearenenud Hodgkini lümfoom. Keemiaravi järel tehti talle 2016. aastal tüvirakusiirdamine ja ta jätkas järgnevad 16 kuud antiretroviirusraviga. Kui ravi katkestati, selgus, et viirus ei ole veres enam tuvastatav.  See oli poolteist aastat tagasi. HIV on mehe organismist tänini kadunud.

Ravindra Gupta Londoni University College'ist seletab, et Briti mehe puhul kasutati täpselt samasugust ravivõtet nagu Berliini patsiendi puhul. „Oleme näidanud, et Berliini patsient ei olnud mingi anomaalia ning et nende kahe isiku puhul juurisid HI-viiruse välja just nimelt need ravimeetodid.“ Gupta lisab, et kõnealune meetod ei sobi kõigile patsientidele, kuid annab siiski lootust uute ravistrateegiate, sealhulgas geeniteraapiate väljatöötamiseks. Gupta ja tema kolleegid jätkavad Londoni patsiendi seisundi jälgimist, sest veel on siiski liiga vara öelda, kas ta ikka on HIVist terveks ravitud. 

San Franciscos asuva California ülikooli dotsent dr Timothy Henrich ütles CNNile antud kommentaaris, et Berliini ja Londoni patsiendi ravimeetodid on laiemaks kasutuselevõtuks liiga ohtlikud ja kulukad. Esialgu kasutatakse neid patsientidel, kes vajavad luuüdisiirdamist mõnel teisel põhjusel, mitte üksnes HIV pärast. Henrichi sõnul uurivad teadlased paralleelselt mitmeid ravistrateegiaid. Ta usub, et universaalsem HIV-ravi on kunagi võimalik. „Aga praegu on meil teha veel väga palju tööd.“