Hea nõu

TURGUTA END VITAMIINIKUURIGA! Mis on parim valik lastele, mis eakatele? 

Ia Mihkels, 25. märts 2019, 11:31
Lapsed vajavad organismi kiire arengu tõttu teatud vitamiine isegi rohkem kui täiskasvanud.  Vida Press
Kiire elutempo ei jäta tihtilugu korralikeks tervislikeks söögikordadeks aega, tihti lepitakse kiirtoiduga, mille vitamiini- ja mineraalide sisaldus on väike ja mis tervislikkusega ühegi kandi pealt ei hiilga. Kuidas asja parandada?

Mitmed uuringud on näidanud, et kombinatsioon täisväärtuslikust toidust ja toidulisanditest on parim lahendus, märgib proviisor Triinu Entsik-Grünberg, jagades soovitusi laste ja noorte ning vanemaealiste vitamiinivajaduse asjus.

Lapsed ja noored

Samal teemal

Lapsed vajavad organismi kiire arengu tõttu teatud vitamiine isegi rohkem kui täiskasvanud. Tähtis on, et toidulisandeist antaks lastele just neile mõeldud tooteid. Kindlasti ei tohiks unarusse jätta ka laste tervislike toitumisharjumuste kujundamist.

Et suure osa aastast napib meil päikest, on tähtis anda lastele ja noortele D-vitamiini. See aitab organismil omastada kaltsiumi, mis mõjutab suuresti ka luustikku. D-vitamiini soovitatakse lastel ja noortel võtta aasta ringi.

Lasteaia- või koolistressi ja suurte pingete puhul vajab organism B-grupi vitamiine, mis osalevad ainevahetusprotsesside regulatsioonis ning aitavad vältida kehalist ja vaimset kurnatust, ning magneesiumit. B1-vitamiin on oluline noortele sportlastele, sest vabastab süsivesikutest energiat.

C-vitamiin annab reipa enesetunde ja aitab organismil võidelda viirushaigustega, A-vitamiin parandab nägemist ja hoolitseb naha tervise eest. Luude kasvuks ja arenguks on vajalikud kaltsium, fosfor, magneesium ning C-, D-, E- ja K-vitamiinid.

Immuunsust aitavad tugevdada A-, E-, C-vitamiin ning kaltsium, magneesium, tsink, seleen ja kroom.

Noorte seas on üsna populaarne taimetoitlus. Need noormehed ja tütarlapsed, kes on välistanud oma toidust mingid toiduained või toiduainete rühmad, peavad ka vitamiine juurde võtma. Ka on taimetoitluse korral kindlasti vaja korrapäraselt kontrollida vere hemoglobiinisisaldust ja vajadusel võtta juurde rauda. Kui inimesel on laktoositalumatus ja piimatooteid ei tarvitata, on vaja lisaks võtta kaltsiumi.

Vitamiinid vanemas eas

Aastate lisandumisega muutub organismi vajadus teatud toitainete järele. Lihaskoe ja luumassi vähenemise tõttu on vanemaealistel tarvis kasutada kaltsiumi ja D-vitamiini.

Eriti suur oht kukkumisest tingitud murdude tekkeks on menopausi läbinud naistel, sest alanenud östrogeenitase halvendab kaltsiumi imendumist. Kaltsiumipuudus aeglustab pulssi, põhjustab unetust, jalalihaste jõu nõrgenemist, lihastõmblusi ja arteriaalset hüpotensiooni.

B-grupi vitamiinide puudusega käib enamasti kaasas väsimus, ärrituvus, mäluhäired, unetus, isupuudus ja seedeprobleemid.

Depressiooni ennetamisel on määrava tähtsusega foolhape, mida kipub just vanemaealistel organismis olema keskmisest vähem olema. Foolhape stimuleerib serotoniini tootmist ning leevendab väsimuse, apaatia ja dementsuse sümptomeid.

Tuleks arvestada, et vitamiinide ja mineraalide defitsiiti võivad vanemaealistel peale ühekülgse toitumise põhjustada veel kaasuvad haigused ja ravimite tarvitamine.

A-vitamiini defitsiidis võivad olla suhkruhaiged ja hüpotüreodismi all kannatavad eakad.

C-vitamiin on vajalik toetuskomponendina ateroskleroosi, igemehaiguste, ekseemide, reuma, diabeedi ja osteoporoosi ravis, viimast koos B-grupi vitamiinide, kaltsiumi ja magneesiumiga.

Liiga palju ei tee head

Tabletipurgil näidatud või arsti määratud vitamiiniannust ei tohiks kindlasti ületada. Ka tasub meeles pidada, et enamik vitamiine ei ole mõeldud aasta ringi manustamiseks: neid võetakse kuuridena, tavaliselt kaks kuud järjest 2–3 korda aastas.

5 nippi kevadväsimuse vastu

  • Ole palju õues. Päike ja värske õhk on suurepärased kevadväsimuse peletajad. Tee pikki jalutuskäike, osale matkadel ja liikumisüritustel – värskes õhus liikumine kosutab tervist.
  • Toitu tervislikult. Menüü peab olema mitmekülgne, kerge ja vitamiinirikas.
  • Nopi mustsõstrapungi. Pungadel on mõnus tugev mustsõstramaitse, neist võib teha teed, aga neid võib ka niisama näksida – on ju mustsõstar suurepärane C-vitamiini allikas.
  • Joo vahtra- ja kasemahla. Need on head turgutajad. Mahla võib võtta kas tüvesse puuritud august või siis lõigata mõne oksa tipp maha ja siduda pudel sinna otsa. Mõlemad mahlad sisaldavad ohtralt mineraale ja vitamiine, ka on neil organismi toksiinidest puhastav toime.
  • Hellita ennast. Luba endale mõni spaahoolitsus või iluraviprotseduur ja ära unusta, et parim ravim on hea tuju!

Allikas: Harmoonikum

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
sirje.maasikamae@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee