Keha

Mures ema pealinna tolmuhullusest: kahju, et lapsed peavad seda sodi sisse hingama! (74)

Juhan Mellik, 29. märts 2019, 15:52
Näomaski kandmine on tavaline vaatepilt Aasia suurlinnades. Eestis pole õnneks õhk veel nii kehv.Foto: Zumapress/Scanpix
„Värsket õhku lihtsalt napib,” ütleb Mustamäel elav nelja lapse ema Mare. Koos lastega õue jalutamaminek on talle kui tõeline väljakutse. Ta kardab oma kahe poja ja kahe tütre tervise pärast ning üritab seetõttu õueminekut praegusel ajal pigem vältida.

„Teed on tolmused, mööduvad autod keerutavad kogu lume alt sulanud saasta üles,” räägib Mare. Harvad pole juhused, kui ta ise mõne veoauto möödudes tolmupilve sees hinge kinni hoiab või katab nina salli või pluusikraega. „Kahju hakkab, kui lapsed seda sodi sisse peavad hingama.”

Poegi-tütreid saab ta kaitsta niivõrd, et üritab neid tihedama liiklusega kohtades rohkem kõnnitee poole hoida. Kui kusagil tee ääres on haljasala või mõni puu, seab ema koos lastega sammud sinnapoole.

„Ma saan aru küll, et kevade algused ongi sellised. Ei oskagi konkreetselt kellelegi ette heita, aga ikkagi...” tekitab pealinna vallutanud tolmuhullus Mares kimbatust. Ta oletab, et mingil määral võivad olla süüdi ka naastrehvid, mille kasutamine pole veel keelatud. Need tekitavad tema arvates muidugi tolmu ja müra juurde.

„Kogu see rämps, mis nüüd lume ja jää alt välja sulab...” Mitmed tuttavad on Marele soovitanud: naine koligu Tallinnast minema, mis sellest pealinna õhust ikka head oodata. „Aga töökoht on mul ju siin, kuidas ma saan kuhugi eemale minna?” pole ärakolimine Mare sõnul mõeldav lahendus.

Ent lapsed vajavad ikkagi värsket õhku. „Endal hakkab ka kurb, kui pean neid päev läbi umbses toas hoidma. Aga mis sa ära teed? Parem karta, kui kahetseda,” arutleb ema.

Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti avalike suhete peaspetsialist Meeli Hunt märgib: „Minu teada hakati Tallinnas juba 19. märtsil suurpuhastusega pihta. See koristamine kestab veel edasi.” Haljasaladel hakati tema sõnul korrastustöödega pihta juba veebruaris.

Mupole teevadki eriti meelehärmi sohvrid, kes kogu teedelt kogunenud kõntsa rehvidega üles korjavad ning siis haljasaladele parkima trügides neid reostavad. „Oleme neile teinud mitmeid trahve ja jätnud hoiatavaid märgukirjasid,” lausub Hunt.

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar märgib: „Õhu kvaliteet ja seal lendleva tolmu kogus sõltub paljudest teguritest, millest üks on liikluse intensiivsus.” Jalutamise jaoks soovitab ta vältida tiheda liiklusega kohti ja tipptunde.

Muretsemiseks Saare sõnul põhjust pole, sest keskkonnauuringute instituudi mõõtmiste kohaselt liigitub pealinna õhk kollase kategooria ehk „keskmise” alla. Nii nagu näiteks õhk Tartus. Ent näiteks Narvas ja teistes Ida-Virumaa linnades on õhk „hea.”

Ühtegi „väga hea” õhuga linna või asulat reedese seisuga uuringutulemuste kaardile ei mahtunudki.

Vaata Eesti õhu kvaliteeti reaalajast siit!