SUVEKS VORMI? Kõik maailma inimesed võtsid esmaspäeval kaalus juurde (6)

Plaatina ja iriidiumi sulamist valmistatud ideaalset kilogrammi hoiti 1889. aastast Pariisi eeslinnas üliturvatud tingimustes ja kõiki teisi maailma kilomõõte võrreldi sellega kord 40 aasta tagant. Probleem seisneb aga selles, et molekulaarsel tasemel ei püsi asjad kunagi paigal, ja seetõttu on viimase 130 aastaga ideaalne kilo kaotanud ohtralt aatomeid – umbes-täpselt paarikümne mikrogrammi jagu. See tähendab, et veel möödunud nädalal kaalus 1 kilogramm tegelikult ca 0,99999995 kilogrammi.

„Keegi ei teadnud, mis sellest plaatinumist-iriidiumist silindrikesega on enam kui 100 aasta jooksul juhtunud – kas on läinud raskemaks või kergemaks,“ avas TalTechi emeriitprofessor Rein Laaneots tagamaid, miks uus kilogramm-mõõt kasutusele võeti. „Nad arvasid, et see on läinud kuskil 50 mikrogrammi kergemaks, aga see on oletus.“

Uus kilogramm ei ole enam reaalselt eksisteeriv füüsiline objekt, vaid see pandi paika Plancki konstandi järgi. Süsteemi selgitamine käiks üle siinkirjutaja mõistuse ja ega tavainimesel polegi muutusest vaja aru saada – 50 mikrogrammi ühes kilos siia-sinna on lihtsalt nii pisike vahe, näiteks ühe ripsmekarva keskmine kaal. Teadlaste jaoks oli tegu aga üliolulise sammuga.

„Aatomi- ja molekulimassid – nendele ei saanud seda varasemat kilogrammi kuidagi üle kanda, tekkisid suured vahed sisse,“ räägib Laaneots. Professori teine oluline võrdlus käib juba igapäevaelu pihta: „Mikrogrammid on meil kasutusel ka ravimitööstuses. Selle pärast oli vaja, et kaalud oleksid täpsemad ja kõik ühtne.“

Lisaks loo algul mainitud kaalukasvule saab välja tuua veel ühe anekdootliku võrdluse: uus mõõt peaks tähendama, et kiloses suhkrupakis on tulevikus kaheksa(!) suhkrutera rohkem. Reaalsus on mõistagi see, et tegelikult midagi ei muutu.

„Eestis on riigietaloniks kaks terasest kilogrammist vihti. Need on (mõõtude) aluseks ja neid kalibreeritakse nüüd selle uue ühikuga – muud ei midagi. Kõik on Eestis samamoodi, midagi ei muutu,“ rõhutab ka professor Laaneots.