NII TULEB TURVALINE VAHEAEG: säästa lapsi nende seitsme ohu eest!

Putukad

„Suvel veedame suure osa ajast õues. Eriti ohtlikud on mesilased ja herilased, kelle hammustus näos või suus võib olla lausa eluohtlik. Õues süües ja juues tuleb olla hoolikas ning mitte kõndida paljajalu rohumaade õites või torkida putukate pesa,” paneb Tamm südamele. Kui putukas siiski hammustab, tuleks eemaldada nõel, puhastada torke koht ja rahustada seda millegi külmaga.„Allergilise reaktsiooni korral – nagu paistetus huultel, silmadel või kõril – tuleb kohe kutsuda kiirabi.”

Puugid

„Puugid on metsas  ja rohumaadel, aga nad võivad olla ka linnaparkides ja koduõuel, kust nad satuvad jalatsitele või riietele ning liiguvad mööda keha ülespoole,” kirjeldab Tamm. Metsa minnes soovitab ta end riietega kaitsta, et puuk ei pääseks ihule ligi. “Püksisääred tuleks kindlasti saapasäärde või sokkidesse pista, kanda särki püksis ning hoida varrukaotsi ja kraed keha ümber. Tasub kanda heledamaid riideid, et puuk oleks hästi märgatav, ning koju jõudes veenduda, et riided ja keha on puukidest puhtad.”

Kooliõe sõnul on parim kaitse puukentsefaliidi vastu vaktsineerimine. Kui puuk on juba hammustanud, tuleb ta kohe ohutult eemaldada. „Kui enesetunne halveneb, tuleb pöörduda arsti poole,” tuletab Tamm meelde.

Maod

Tamme sõnul ei ründa maod inimesi, kuid võivad hammustada, kui neid tahtlikult või tahtmatult segatakse. Meie ainuke  mürgine madu on rästik. „Madu nähes ei tohi teha järske liigutusi. Ta ei kuule heli, vaid tunnetab vibratsioone. Seega tuleks madu märgates temast aeglaselt eemalduda. Hammustuse korral tuleb aga jääda rahulikuks, lamada, olla liikumatu, juua, asetada võimalusel hammustuse kohale kuiv side ja midagi külma ning helistada numbrile 112,” juhendab kooliõde.

Päike

„Soe päike on küll meeldiv, aga sellegipoolest ei tasu unustada, et liigsest päikesest võib tekkida nahapõletus ja on oht kuumeneda üle,” meenutab Tamm. Ta soovitab kanda päikese käes alati peakatet ja heledaid riideid ning vältida pikaajalist päikese käes viibimist, eriti keskpäeval. “Ära unusta ka ohtralt vett juua!”

Veekogud

Veekogude ääres peaks olema Tamme sõnul suvel eriti ettevaatlik. „Kõige ohutum on supelda selleks ettenähtud kohas. Samuti pole turvaline minna vette, kui läheduses pole ühtki teist inimest,” tuletab kooliõde meelde ja paneb südamele, et lapsi üksi suplema lasta ei tohiks.

Sportimine

Tamm tõdeb, et aktiivse ajaveetmisega, nagu jalgrattasõit, rulluisutamine, batuudil hüppamine või kiikumine võivad käia kaasas kergemad vigastused, nagu muhud, sinikad ja marrastused. Samas on oht ka suuremateks traumadeks, mille vältimiseks on Tamme sõnul oluline järgida ohutusnõudeid.

„Jalgratta, rula, rulluiskude või ülimoodsa tõukerattaga sõites tuleb lastel kanda alati kiivrit, põlve- ja käekaitsmeid. Batuudil peab olema turvavõrk ning kui batuut on märg, ei tohi seda kasutada. Samuti on ohtlik, kui hüpatakse korraga mitmekesi,” loetleb kooliõde. Kuuma ilmaga ei tasu end liigselt väsitada ja kindlasti tuleb piisavalt juua.

Allergiad

Kevadisel õitsemisajal alustavad taimed õietolmu eritamist ja see põhjustab Tamme sõnul paljudel lastel ja ka täiskasvanutel allergilisi reaktsioone: nohu, silmade sügelust või nahalöövet. “Selliste nähtude korral tasub viibida õues pigem hommikul ja õhtul, sest päeval on õietolmu sisaldus kõrgem. Samuti tekib allergilist reaktsiooni vähem, kui viibida mere ääres. Põletikuliste silmade puhul on aga kasu päikeseprillide kandmisest,” soovitab kooliõde.

„Kui lapsel on tugev allergia või mõni krooniline haigus ja tal on plaan minna  näiteks mõnda lastelaagrisse, tuleks juhendajaid kindlasti võimalikest probleemidest teavitada, et nad oskaksid last vajadusel aidata,” rõhutab Tamm.