PSÜHHIAATER HOIATAB: kanepit suitsetavad noored riskivad skisofreeniaga (35)

 ÜRO uimastite ja kuritegevuse vastu võitlemise büroo avaldatud üleilmse uimastiaruande „World drug report“ andmetel kasutab maailmas kanepit mittemeditsiinilistel eesmärkidel 181,8 miljonit 15–64-aastast inimest. Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi psühhiaatria vanemteaduri ja TÜ kliinikumi psühhiaatri Liina Haringu sõnul kasvab kanepi ja teiste uimastite tarvitamine ka Eesti noorte seas. Haring rõhutas, et  uimastite kasutamise soovimatud tagajärjed ilmnevad eelkõige geneetilise eelsoodumusega inimestel, kes puutuvad ainetega kokku noores eas. „See on aeg, mil aju tasandil läbib närvivõrgustiku areng olulist küpsemisetappi.“

Haringu sõnul usuvad paljud, et kanep kahjustab tervist vähem kui näiteks alkohol või teised uimastid. „Tegelikult on kannabinoidide tarvitamine seotud mitmete lühiajaliselt või püsivalt avalduvate tervisele kahjulike tagajärgedega,“ toonitas psühhiaater.

Mida teeb kanep?

Kanepi tarvitamisega kaasnevad sageli ärrituvus, rahutus, ärevus, depressiivsus, agressiivsus, unehäired, impulsiivsus, tähelepanu- ja mäluhäired, füüsilised nähud, näiteks valud, külmavärinad, higistamine, kehatemperatuuri tõus, hingamisteede haigusseisundid ning tajuhäired.

Haringu sõnul võivad psühhootilised sümptomid aine tarvitamise lõpetamisel aja jooksul taanduda, kuid geneetilise eelsoodumusega inimestel võib rohke kanepitarvitamine eeskätt noores eas vallandada hiljem kroonilise psühhootilise häire, näiteks skisofreenia.

Haringu hinnangul on skisofreenia diagnoosi eel noorel inimesel mitme aasta jooksul periood, kus ta on hädas. „Siiski ei ole tema käitumine veel sedavõrd häiriv, et ta satuks psühhiaatri vaatevälja. Me tahaks need noored üles leida, et nendega tegeleda. See on periood, kus saaks kroonilise psühhootilise häire, näiteks skisofreenia kontekstis kõige efektiivsemalt sekkuda, et inimese edasist elukvaliteeti parandada.“

Riik peab rohkem panustama vaimsesse tervisesse

Arst kirjeldas, et skisofreeniaspektri häiretesse haigestutakse enamasti noores täiskasvanueas.

 Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi juhataja, inimese füsioloogia professor Eero Vasar lisas, et esmapsühhoosihaigeid ravitakse tavaliselt antipsühhootiliste ravimitega, mis eelkõige leevendavad haiguse positiivseid sümptomeid nagu meelepetted ja luulud. Vähem alluvad sellele ravile kognitiivsed ja negatiivsed sümptomid – sotsiaalne isoleerumine ja tahteelu häired.

 „Paljudel haigetel kaasneb raviga märkimisväärne kehakaalu tõus ja metaboolsele sündroomile viitavad organismi ainevahetuse kõrvalekalded, insuliini toime nõrgenemisest kuni diabeedini. Raskete homoöstaatiliste kõrvalekallete tõttu jääb nende inimeste oodatav eluiga 25 aastat lühemaks,“ selgitas Vasar.

 Ta rõhutas, et vaimse tervise probleemidega peab Eestis tegelema aktiivselt ja terviklikult. „Kuna meil on neuropsühhiaatriliste haiguste all kannatavaid inimesi sedavõrd palju, peab Eesti riigina senisest tõhusamalt panustama inimeste vaimsesse tervisesse ning looma riikliku vaimse tervise programmi, mis toetaks ennetust ja haigete inimeste ravi.“

 Et vähendada kanepist ja teistest psüühikat mõjutavatest ainetest tulenevaid probleeme, korraldavad Tartu Ülikooli teadlased Eesti noori ja täisealisi kaasava teadusprojekti „Ained ja arenevad ajud“, mille eesmärk on uurida sihtrühma vaimset tervist ning ainete tarvitamise ja terviseriskide seoseid.