VIIRUS VÕIB OLLA SURMAV: ära mine tõbisena lähedast haiglasse vaatama! (2)

Terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul on haiglas või hooldekodus viibivatel inimestel nõrgenenud immuunsus ja nad on viirustele väga vastuvõtlikud. Halvimal juhul võib neile lõppeda surmaga ka haigestumine hooajalistesse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse, mis on tervele inimesele võrdlemisi ohutud. „Kindlasti tasub enne haige vanaema või vanaisa külastamist veenduda, et nii enda kui laste tervis on korras,“  ütles Olga Sadikova.

Sadikova sõnul tuleb igal aastal ette juhtumeid, kus haiglasse toodud viirus on kellegi elu nõudnud. Gripiviiruse leviku kõrghooajal on haiglad sisse seadnud ka külastamise piiranguid. „Piirangu puudumine ei tähenda ohu puudumist – vastutustundlikult tuleb käituda ka muul ajal. Seega tasub halva enesetunde korral piirduda külastuse asemel näiteks helistamisega.“

Sel gripihooajal on gripiviiruse levik Eestis seni olnud piiratud, keskmisest suurem grippi haigestumus on seoses B-gripiviiruse levikuga olnud Võrumaal. Naaberriigis Lätis kuulutati aga detsembri alguses välja gripiepideemia, sest gripihaigete hulk ületas Riias ja Jelgavas epideemia läve.

Gripi nakkusallikas on haige inimene

Gripp on äge viiruslik haigus, mis levib puhangute, epideemia ja pandeemiana. Kõige enam haigestuvad grippi lapsed, kuid surmajuhtumid on peamiselt  eakate, krooniliste haigustega inimeste hulgas. Nemad vajavad ka sagedamini haiglaravi.

Grippi põhjustavad A-, B- ja C-gripiviirused. Pandeemilise ehk laia leviku potentsiaaliga on ennekõike A-gripi viirused.

Gripiviirus on võimeline teatud aja säilima ka väliskeskkonnas: kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed)  24-48 tundi, poorsetel materjalidel (riided, paber)  8-12 tundi, niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi ning kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.

Nakkusallikaks on haige inimene.  Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva, väikelastel kuni 21 päeva. Viirus levib tavaliselt aevastamisel või köhimisel vabanevate piiskade abil. Viirused võivad levida ka erinevatel pindadel olevate pritsmete kaudu, aga ka pesemata kätega enda või kellegi teise suud või nina puudutades.

Haiguse tundemärkideks on kiirelt tõusev kõrge palavik, peavalu, kuiv köha ja/või nohu, väsimus ja nõrkus, lihase- ja liigesevalu. Gripiga võivad kaasneda rasked probleemid nagu kopsupõletik ja krooniliste kopsu ja südameveresoonkonna haiguste ägenemine.

Kõige kindlama kaitse gripi vastu annab vaktsineerimine. Gripivaktsiin hakkab tervetel inimestel mõjuma 10–14 päeva pärast süstimist ja selle mõju kestab kuni aasta.