ÕL VIDEO | Terviseamet: teine koroonaviirusega nakatunu on tartlane (331)

Terviseameti pressiesindaja Eike Kingsepp kinnitas kolmapäeval kell 15.50, et teine koroonasse nakatunud eestlane on tartlane.

Kolmapäevase seisuga on Eestis kinnitatud kaks koroonaviirusega nakatunut. Teisipäeval diagnoositi Eestis viimane nakatunu, kes naases Itaalia-reisilt. Ta saabus 29. veebruari lennuga Bergamost Riiasse, lennujaamast Eestisse liikus haigestunu isikliku transpordiga. Tal on kerged sümptomid ning ta viibib kodusel jälgimisel. Eesti esimene nakatunu tuvastati 27. veebruari varahommikul, kui ta sõitis Riiast bussiga Tallinna. Nakatunu viidi koheselt haiglaravile ning ta on praeguseks paranemas.

Terviseameti Põhja regionaalosakonna juhataja Ester Öpik kinnitas, et pärast esimest nakatumisjuhtu on jälgimise all üheksa inimest. Läti nakatunuga samal lennul olnud 14 eestlasega on samuti ühendust võetud. Bergamost Riiga lennanud reisijate nimekirja terviseamet veel ootab. „Teavitame kõiki Eestisse saabujaid, kelle puhul on teada, et nad sama lennuga Eestisse tulid,“ ütles Öpik.

Tartu linnapea: "Palume inimestel väga tõsiselt suhtuda Terviseameti juhistesse."

Pressiteate saatis välja ka Tartu linn. Meer Urmas Klaas ütles, et linn teeb tartlaste turvalisuse tagamiseks tihedat koostööd sotsiaalministeeriumi ja terviseametiga. "Palume inimestel väga tõsiselt suhtuda Terviseameti juhistesse, mis puudutavad nii igapäevaseid hügieeninõudeid kui ka käitumist riskipiirkonnast saabumisel ja haigustunnuste ilmnemisel," sõnas Klaas.

Ta lisas, et linnavalitsus on pidevas kontaktis linna allasutustega, kellele on saadetud ka konkreetsed suunised ja juhised terviseameti soovituste järgmiseks.

Vastavalt terviseameti soovitusele tuleb kõigil neil, kes saabuvad riskipiirkondadest, jääda kaheks nädalaks koju ning vältida liikumist rahvarohketes kohtades. 

Mida on terviseamet teinud?

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul on terviseameti üks suurim ülesanne rahva teavitamine. „Suur rõhk on olnud käitumisjuhendite andmine ja seda spetsiaalselt erinevatele sihtgruppidele suunatult,“ kinnitas ta.

Veel on Kadai sõnul terviseamet keskendunud selle tagamisele, et kui midagi juhtub, siis oleks Eestis olemas valmisolek viirust kiiresti avastada ja selle levikut tõkestada. „Laboratoorne võimekus on jaanuari lõpust terviseametil olemas. Lisaks on jätkuvalt tehtud rahvusvahelist tööd. Jälgime olukorda ööpäevaringselt, kui midagi muutub, siis muudame omalt poolt riskihinnangut. Soovitame seni inimestel vältida riskipiirkondadesse reisimist. Me ei keela avalike ürituste korraldamist, kuid oleme korraldajatele ja kohalikele omavalitsustele andnud konkreetsed suunised, kuidas tagada nakkusohutus. Me ei pea vajalikuks eriolukorra ja liikumispiirangute rakendamist, kuid eritähelepanu peab pöörama riskigruppidele. Oleme suhelnud näiteks hoolekandeasutustega ja arutanud neis külastusaja piiramist, sest gripp ja uus koroonaviirus on neile ohtlikumad,“ selgitas Kadai.

Viirus on kõige ohtlikum eakatele

Kadai sõnul on koroonaviirus suhteliselt sarnane gripile. „Kõige halvema stsenaariumi puhul räägime tuhandetest või kümnetest tuhandetest koroonaviirusesse nakatunutest Eestis.“ Samas rahustas Kadai ja lisas, et 80 protsendil juhtudest on koroonaviiruse põdemine kulgenud mõõdukalt ja üpriski kergelt.

Ta tõi võrdluseks välja, et aastatel 2017–2018 nakatus Eestis grippi kuni 100 000 inimest. „Paar tuhat inimest tuli paigutada haiglatesse ja mõnikümmend intensiivravisse. Hooajal suri grippi 95 inimest,“ märkis Kadai.

Koroonaviirusest on enim ohustatud eakad. Terviseamet teeb tihedat koostööd omavalitsustega, samuti hoolekandeasutustega, kus on vanemad inimesed. Amet on keskendunud viiruse kiirele avastamisele ja leviku tõkestamisele. Tervishoiutöötajaid on informeeritud, millal on vaja kahtlustada koroonaviirust ja saata nakkuskahtlus laboratoorsele uuringule.

Kolmapäevase seisuga on Eestis võetud 100 COVID-19 proovi, neist 98 on olnud negatiivsed. Terviseameti hinnangul on võimalik, et Eestis tuvastatakse turismi ja rahvusvahelise reisimise tõttu üksikjuhte, kuid väga oluline on siinkohal võimalike juhtude ja nende kontaktsete kiire tuvastamine selleks, et tõkestada haiguse levikut. Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuandetelefonile 1220. Kindlasti ei ole soovitatav minna viirusekahtlustuse korral EMOsse või perearstikeskusesse, kus on potentsiaalne võimalus teisi nakatada.

Mida tavainimene tegema peaks?

Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112. Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud koroonaviiruse riskipiirkonnas ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid. Muul juhul võib olla tegu Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.

Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigusi vältida hügieenireeglite järgimine. Selle väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine. Pärast riskipiirkonnast naasmist tuleb tervist 14 päeva jooksul jälgida, võimalusel mitte minna tööle ega kooli. Selles ajavahemikus palaviku, köha või hingamisraskuse esinemisel tuleks võtta kohe ühendust arstiga ning teavitada teda möödunud reisist.

Viiruse diagnoosimiseks tehtud testid on Kadai sõnul usaldusväärsed. „Test proovib viirusgeeni tuvastada. Kui on midagi valesti, siis on protokollis tehtud viga. Meil on kirjas, et kui eismene test annab nõrgemapoolse positiivse tulemuse, siis on kohustus uuesti testida. Test ise on tundlik ja usaldusväärne,“ kinnitas ta.