Lummav päikesevarjutus: CD-plaat silme ette ja pilk taevasse (7)

"Ma tahan katusele minna," ütleb keskealine mees reede ennelõunal rahvusraamatukogu fuajees ühele sealsele töötajale.

Too teeb suured silmad: "Katusele? Äkki ikka lugemissaali."

Mees jääb endale kindlaks: "Ei, ei. Ma tulin päikesevarjutust vaatama."

Ta juhatatigi lifti juurde. Päris katusele ei saa, küll aga kaheksanda korruse vaateplatvormile. Sinna kogunes kümneid inimesi päiksevarjutust oma silmaga uurima.

Vanaproua mäletab 70 aasta tagust varjutust

Mõnel on käes filmilint, mõnel CD-plaat. Teiste seas torkab aga silma roosa baretiga pensionär Maret, kellel on käes paarkümmend aastat vana röntgenipilt sääreluudest. "Kunagi keegi rääkis, et läbi selle näeb eriti hästi. Muidugi võtsin kaasa," muheleb ta.

Tema jaoks on päikesevarjutus suursündmus, sest see meenutab talle lapsepõlve.

Kui praeguse varjutuse puhul katab Kuu Päikese vaid osaliselt, siis 1946. aastal oli täisvarjutus. Maret oli toona kümneaastane plikatirts. "Päris kottpimedaks ei läinud, aga pime oli küll," kirjeldab ta.

"Linnud hakkasid eriliselt siristama. Ühel hetkel loodus lihtsalt vaikis. See oli nii müstiline tunne, mis jääb mind saatma elu lõpuni."

Aga praegune varjutus, mõjub seegi kuidagi müstiliselt? Maret mõtleb hetke ja raputab pead. "Elan Kristiines, kõndisin sealt siia ja kuulsin vareseid tee ääres kraaksumas. Nagu iga päev."

Kell on peaaegu 12 ja rahvast on vahepeal juurde tulnud. Märkan poliitik Laine Randjärve, kes päikesevarjutust mobiiliga jäädvustab – laserplaat telefoni ette ja klõpsti! Peagi on fotod Facebookis üleval, nagu moodsale ajastule kohane. Suure teleskoobi kõrval seisavad harrastusastronoom Vootele Voit ja ufoloog Igor Volke. Viimase sõnutsi katab Kuu varjutuse maksimumi ajal 77,7 protsenti Päikese pinnast. Täielikku päikesevarjutust võis vaadelda Teravmägedel ja Fääri saartel.

Noor ema: issand, see on küll äge

Ilm on veidi sant ja Päike pole hästi näha, kuid Volke sõnutsi pole sest hullu. "Palusin ohutuse mõttes," muigab ta, et just tema seda ilmataadilt küsiski. Et muidu võivad inimesed teadmatusest hakata otse Päikesesse vaatama ja terava valguse korral on see silmadele ohtlik. Ta märgib, et ka tavalised päikeseprillid ei aita.

Linnahalli katusele on kogunenud varjutust vaatama sadakond inimest. Peamiselt noored, aga sekka ka mõned turistid.

"Vaata ka korra, aga ettevaatlikult! Ikkagi Arvo Pärdi plaat," ulatab oma lapsega päiksevarjutust vaatama tulnud Ene ajakirjanikule filtri Päikese nägemiseks. Paistab sirbitaoline riba. "Issand, ma arvasin, et mis seal ikka näha on, aga see on küll äge," ütleb lähedal seisev noor ema Jaana, kes samuti Päikest läbi CD-plaadi vaatab.

Ta satub nii vaimustusse, et hoiab plaati peaaegu minut jutti silme ees. "Kahtlesin juba, et kas ikka oli mõtet tulla. Nüüd on küll super hea meel," kiidab ta.

Rõõmsad on ka koolinoored, kellele päikesevarjutus oli reedeseks kingituseks, mis lubas nad koolimajast välja. "Vaba tund anti, et minge ja vaadake," räägib üks koolipoiss.

Järgmine suur päikesevarjutus on Igor Volke kinnitusel 2026. aastal.